National Geographic Eesti, 7/2020

National Geographic Eesti 2020. aasta juulikuu numbri kokkuvõte

TOIMETAJA VEERG: Teaduspõhine info on tähtsam kui eales varem.

TRÜKIPROOV: Kuidas maailm viirust näeb.

AVASTA: Miks me selleks viiruseks valmis polnud? Maailm on aastakümneid eiranud ekspertide pandeemiaennustusi. Võib-olla toob koroonaviirus muutuse.

AVASTA: Me pole uueks normaalsuseks loodud. Ohuaegadel tahaksime vaistlikult üksteise ligi tõmbuda, aga just sellest kästakse meil praegu hoiduda.

National Geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

AVASTA: Välitööde märkmed – Keemik otsib kadunud dinosaurusemune; Korallid jäädvustavad eilset ja ennustavad homset; Ookeanioaas turgutab loodust ja kalapüüki.

MÕISTATUSLIK EVEREST: Ligi sada aastat tagasi jäid ühel Everesti kõrgel harjal kadunuks Sandy Irvine ja tema ronimispartner George Mallory. Kas nad jõudsid tippu, 29 aastat enne Edmund Hillaryt ja Tenzing Norgayd, kes kuulutati maailma kõrgeima mäetipu esmavallutajateks? Autor käis koos oma meeskonnaga Irvine’i jälgedes, üritades leida tema surnukeha – ja kaamerat, mis võib mäe ajaloo ümber kirjutada.

ÄHVARDAV VEEKRIIS: Indus, üks maailma võimsatest jõgedest, sõltub Himaalaja ja selle naabermäestike liustikest, kust vabaneb kevaditi ja suviti ühtlase voona jääsulavett. Induse vesikonnas elab umbes 270 miljonit inimest. Kuna aga liustikud kliima soojenedes kahanevad, hakkab Induse vooluhulk 2050. aasta paiku vähenema, mis seab miljonid inimesed ohtu ning süvendab India, Pakistani ja Hiina vahelisi pingeid.

TEE ISE LIUSTIK: Mida teha, kui lumi, mida sa vee saamiseks vajad, sulab liiga kiiresti ja liustikud on taandunud kõrgele mägedesse? India põhjatipus Ladakhis ehitavad inimesed kliimamuutusega toimetulekuks hiiglaslikke jääkoonuseid, mis annavad meeleheitel põllumeestele vett just siis, kui kõige rohkem tarvis.

HIMAALAJA KUMMITUSLIKUD LEOPARDID: Lumeleopardid on aastatuhandeid elanud Aasia keskosa ühtedel karmimatel maastikel: kaljujärsakutel, haigutavates kuristikes, mägikõrbetes. Hõre õhk, sügav lumi ja krõbedad külmakraadid on siin aidanud neil peidulistel kaslastel inimese pilgu alla sattumist vältida ja viirastustena maastikku kaduda. Ent tänu kaitsemeetmetele, rajakaameratele ja nüüd ka turismile hakkavad nad lõpuks nähtavale tulema.

MÄGI AVAB UUSI TEADMISI ILMAST: Nad läksid paigaldama maailma kõrgeima asukohaga ilmajaama, mis annaks teadlastele enneolematuid andmeid torme kujundavate tuulte ja kliimamuutuse kohta. Oma kurnaval Everesti-retkel seadsid nad eri kõrgustele üles viis ilmajaama – ja said meeldetuletuse, et maailma kõrgeimal mäel ei tule iial mitte miski lihtsalt.

MEIE FOTOGRAAFIDELT: Ami Vitale.

TOIMETAJA VEERG: Mägede hääl.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130