Tartu 2024: Toiduhuvilise teejuht Lõuna-Eestisse

Seto Kostipäivä melu Inara Vanavalgõ Kohvitarõ õuel. Mikitamäe vanasse koolimajja rajatud kohvitares pakub perenaine Inara Luigas traditsioonilisi seto toite.  Foto: Terje Atonen

Kõige meeldejäävamad kultuuriretked salvestuvad mälusoppidesse meelte kaudu, millest üks olulisemaid on maitsemeel. Just sellepärast leiab Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist mitu Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi sündmust, mis keskenduvad piirkonna toidutraditsioonide tutvustamisele ja võluvad külastajaid põnevate kohalike maitsetega.

Tartu kannab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna väärikat tiitlit koos Lõuna-Eestiga, mis on rikas oma rahvakildude ja neile ainuomase toidupärimuse poolest. Suudaksid sa aga ette kujutada üht tõeliselt lahedat kultuuripealinna ilma köögikunsti suurteosteta? Ei suudaks, muidugi!

Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm hõlmab suuremaid ning väiksemaid toidusündmuseid ja sündmuste sarju, mille raames saab kultuuripealinna aasta vältel kohtuda piirkonna elujõuliste kogukondade ja nende pakutavate kohalike maitsetega. Järgnevalt valik toidusündmuseid igale maitsele.

Nii nagu Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm tervikuna, nii on ka selle raames aset leidvate toidusündmuste valik huvitav ja väärib eraldi käsitlemist. Enne konkreetsete sündmuste poole kiikamist peab aga ütlema, et inimeste huvid ja maitsed on kindlasti erinevad, kuid kultuuripealinn just seda tähendabki – uute kohtumiste, kogemuste, maitsete paljusust, kus igaühele leidub midagi.

Seda kinnitab Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi 2023. aasta kogemus. Mullu suvest hooga käima läinud kogukonnasündmustest võttis osa ühtekokku 16 610 inimest, seejuures suurima osavõtuga olid just toidusündmused. Tartumaa toidusündmuste sari „Tirin“ tõi uudistama, arvamust avaldama ja uusi toidunippe õppima enam kui 6000 inimest, Seto Kostipäiv meelitas seto traditsioonilist toitu mekkima üle 4000 inimese ning Rõuge kogukonnafestival „Mina tean, kust tuleb minu toit“ märkis end sündmuste kaardile rohkem kui 2000 osalejaga.

Ühepäevakohvik “Mõtsaveere Jutuss” Hilana külas Ees-Kõivu põlistalus võttis tunnuslauseks „Null kilomeetrit!“ ehk enamik kohviku toorainest pärines oma aiast, kanalast või naabrite laudast ja põllult.  Foto: Terje Atonen
National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Kultuuripealinna sündmustele juba eelmise aasta suvest LEADER-tegevusrühmade toel hea hoo sisse lükanud Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm hõlmab kokku 20 sündmust ja sündmuste sarja. Kõik need sündmused tuginevad kogukondade ja aktiivsete eestvedajate ühisele panustamisele, et tutvustada ülejäänud Eestile, Euroopale ja maailmale Lõuna-Eesti eripära lähtuvalt kohalike inimeste jaoks olulistest väärtustest. Jõudes Lõuna-Eestisse, euroopaliku kultuuriruumi piirile, saab eelkõige kogukonnasündmuste kaudu selgeks kogu piirkonna unikaalsus: puhas loodus, eriilmeline kultuuripärand, kohalik toit ja käsitöö, tervislik eluviis, jätkusuutlikud ja innovaatilised lahendused, aktiivsed ja elujõulised kogukonnad.

Seto Kostipäivä mõnus melu

Kõige parem võimalus kohtuda kogukondades toimetavate kohalike inimestega avanebki toidusündmustel, mille õnnestumine eeldab head ettevalmistust, viimse detailini lihvitud korraldust ning ladusat koostööd. Kogenud maitsekütid teavad, mida tähendab gastronoomiline koostöö – ei mitte astronoomiline koostöö, kuigi ka tähtede seis võib ilmselt maitseelamust mõjutada. Koostöö selle kõige autentsemas tähenduses ongi märksõna, mis kostub iga toidusündmuse eestvedaja huulilt, rääkides oma toimunud või ees ootavast sündmusest.

Mulluse Seto Kostipäivä eestvedaja, MTÜ Seto Küük juhatuse liige Ülle Pärnoja peab sündmust hästi õnnestunuks ja teab ka õnnestumise võtit – toit ühendab alati ja toob inimesed ühise laua ümber. „Seto toidutraditsioonid seovad setosid hästi kokku. Nii annabki Seto Kostipäiv võimaluse kogukonnana kokku tulla ja üheskoos korraldada, koos midagi ära teha,“ selgitab Pärnoja. „Tänu sellele õnnestubki seto toidu eripära ja kogu piirkonna unikaalsust üha rohkem esile tõsta.“

Kirsi talos Meremäel sai mekkida perenaise vanaema retseptidest inspireeritud setopäraseid roogasid, samuti kuulda seto leelot.  Foto: Terje Atonen

Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames võttis MTÜ Seto Küük juhatuse liikme Anzelika Gomozova sõnutsi aga veelgi laiema plaani – siduda suvine Seto Kostipäiv kevadiste kalendripühadega, et moodustuks omalaadne kostipäeva aastaring. Gomozova lisab, et seto maaselits, mida tänavu peetakse 17. märtsil, ja seto lihavõtted, mis sel aastal on 5. mail, tekitavad madalhooajal täiendavat huvi Setomaa vastu. Ühtlasi seovad kalendripühad kogu seto toidutraditsiooni, käsitöö ja pärimuse ühtseks tervikuks, sest erilist toitu on läbi aegade valmistatud ja kaunistatud ikka pühadeks.

Seto Kostipäiv koos kevadiste kalendripühade tähistamisega annab eheda võimaluse Setomaa kultuurist ja toidust osa saamiseks. Samuti võimaldab see toidupärimuse kõrval tuua tähelepanu kohalikule toorainele, mahetootmisele, pärisnõudele ja prügimajandusele, kuid ka kaubaringlusele. Nimelt pandi mullu käima menukad kaubaringid kohaliku mustsõstra ja sõira turustamiseks – inimesed tulid algatusega kaasa ja kaup läks hästi. Sõir kui kaitstud geograafilise tähisega toode on üks neid Setomaa ja Vana-Võromaa toidu erilisi pärleid, mida maitsmata ei tasu kodu poole sõitma hakata, sest midagi sellele piirkonnale olulist jääb siis lihtsalt avastamata.

Pane kalendrisse kirja 10.-11. august ja võta sõit Eesti kagunurka aegsasti oma suvisesse sõiduplaani. Paarikümnest Setomaa kodukohvikust, mis avavad uksed ja aiaväravad vaid kahel päeval aastas, saad ehedate maitseelamuste ja kohtumiste kõrval kamaluga seto pärimust: seto leelot ja karmoškahelisid ning seto vaaremade unikaalset toidupärandit. Ja hoia meeles, et kostipäeva peräpütüpääväl ehk teisel päeval tuuakse vahel välja ka mõni maitseüllatus, mis hoitud vaid teise päeva rahvale!

Lõputusse looklev Peipsi Toidu Tänav

Kui oled juba tulnud kultuuripealinna maitsmise retkele Lõuna-Eestisse, jää pikemaks. Kiirustades tulek-minek jätab su ilma nendest kohtumistest ja märkamistest, mis sind tegelikult ootasid. Ootasid, et sa võtaksid aega kulgemiseks – võtaksid aega enese, lähedaste ja sõprade jaoks, kellega matkata neil Euroopa kultuuripealinna ja euroopaliku kultuuri piirimaastikel.

Täpselt sellist kulgemist lubab kogeda nädal pärast Seto Kostipäivä aset leidev Peipsi Toidu Tänav – 175 kilomeetri pikkune toidutee Vasknarvast Saaboldani. Kaardi pealt vaadates saab aru, et mööda Peipsi järvejoont alla sõites läbime mitu eripalgelist kultuuripiirkonda vanausulistest ja sibulateest Setomaani välja. Tegelikult ulatubki kogu toidutänava pikkus veidi enam kui 200 kilomeetrini, ent tühja neist kilomeetritest, palju olulisem on see, mida võib sel toiduteekonnal kogeda.

ObiNizza Üülokaal pakkus Seto Kostipäivä raames Obinitsas unustatud ja uimastavaid maitseid, kostus nii värskeid serenaade kui ka hästilaagerdunud hitte.  Foto: Terje Atonen

Peipsi toiduvõrgustiku eestvedaja Triinu Akkermann kinnitab, et nii mastaapse toidufestivali peamine tõmbenumber on ehe Peipsi kandi toit. „Peipsi Toidu Tänaval saab maitsta neid siinse piirkonna toite, mida mujalt ei saa. Peipsi toitu ei leia poodidest, seda saab vaid meilt sel ühel augusti nädalavahetusel,“ räägib ta. Mõistagi on menüüdes peategelasteks järvekalad ja kohalik tooraine ning lisaks degusteerimistele korraldatakse õpitubasid, et anda külastajatele vahetu kogemus Peipsi piirkonna toiduvalmistamise iseärasustest.

17.-18. augustil, kui Peipsi Toidu Tänava 45 toidukohta uksed avavad, käib kogukondades vilgas tegutsemine ja abikäsi vajatakse igal pool. Kogu festivali korraldusega on seotud vähemalt 450 inimest ning Peipsi kandis on toidufestivaliga seoses isegi ütelus: „Kui sel ajal siia satud ning nina mõne ukse vahelt sisse pistad, siis sinna sa ka jääd!“

Akkermanni sõnutsi tõmbab Peipsi Toidu Tänav huvilisi nagu magnetiga – piirkonna külastajate arv võib sel augustinädalavahetusel ulatuda lausa paarikümne tuhandeni! Samas on tegu väga vahetu ja kogukondliku ettevõtmisega, millest võidab kogu regioon. „Meie peamine eesmärk on Peipsi piirkonna toidu, elulaadi ja inimeste tutvustamine, kuid me ei tee allahindlust toidu kvaliteedis. Avastame üheskoos vanu retsepte ja pakume sellele kandile iseloomulikke toite, mille tooraine on kohalik,“ kõneleb Akkermann.

Ta lisab, et kuna toit on kogu maailmas turismisektori üks atraktiivsemaid peibutajaid, õigemini peamine tõmbenumber, toob Peipsi toidufestival kasu palju laiemalt. Sündmusest saavad tuge sealsed poed, turud, muuseumid, majutuskohad ja muudegi teenuste pakkujad, rääkimata kohalikest toidukohtadest. Kas alustad lõputusse lookleval toidutänava kulgemist selle algusest või keskpaigast, on sinu valik, kuid ära jäta seda kutset kuulmata!

Tartumaa uus üllataja „Tirin“

Toiduvaldkonna tegijad kuulsid juba lõppenud aastal Tartumaal üllatavat tirinat – juulikuus läks Äksi (eel)arvamusfestivaliga käima toidusündmuste sari „Tirin“, mis näitas kvaliteeti esimestest sündmustes peale. 2024. aastal tasub „Tirinal“ silma peal hoida, sest veebruarist algavad koolitused saavad järje kokakooliga ning kevadlaadast mais läheb lahti suvise hooaja möll. Praktilised tegevused vahelduvad toas ja õues ning kohalik gurmee kutsub peenematele maitseretkedele aasta lõpuni.

Tartumaa toiduvõrgustiku eestvedaja Katri Kuusk rõõmustab, et eelmise aastaga sai „Tirina“ sündmuste sari korraliku stardi. „Meie piirkonnal on palju eeliseid, mida peame ka ise rohkem teadvustama: tugev põllumajandus oma viljakate muldadega, samuti tugev teaduspool tänu ülikoolile, mitmeid häid näiteid toiduinnovatsioonist ja piirkondlike eripärade oskuslikust ärakasutamisest. Eks tööd on veel palju teha, et Tartumaa toidu eripärad välja selekteerida ning nutikalt esile tõsta, kuid hea algus on tehtud,“ märgib Kuusk.

Foto: Terje Atonen

„Tirin“ koondab enda alla erinevaid toidusündmuseid, mis kõnetavad valdkonna paljusid osapooli. Tänu sellele tekib uut suhtlust ja kogemuste vahetamise võimalusi, saab üksteiselt õppida ning leida uusi koostööideid. „Kohalik toit on hinnas, kuid seda pakutakse ikka veel liiga vähe. Toiduvaldkonnas tegutsemine ei ole kindlasti kerge valik, kuid maal elu käib ja inimeste tahe midagi ära teha on muljetavaldav,“ ütleb Kuusk. Ta lisab, et koostöö Tartumaa toiduvõrgustiku tugevdamiseks jätkub ka pärast kultuuripealinna aastat, kuid enne veel tasub leida endale huvi pakkuv toidusündmus ning lihtsalt kohale minna, sest kunagi ei tea ette, mida head sellest sündida võib!

Rõuge kogukonnafestivali ime

Täpselt samamoodi tundsid ka Rõuge kogukonnafestivali korraldajad mullu septembris, nähes Ööbikuorgu kokku tulemas nii palju lähema ja kaugema kandi rahvast. Kogukonnafestivali „Mina tean, kust tuleb minu toit“ põhisündmus, mis valmistati ette Rõuge valla eestvõttel ja paljude partnerite toel, osutus väga õnnestunud sündmuseks, kuigi varem polnud seal midagi täpselt sarnast korraldatud.

Rõuge kogukonnafestivali üks korraldajaid Kaja Kesküla nimetab õnnestumise peamise põhjusena head koostööd, mis tagas enam kui paarituhandelise osalejaskonnaga toidusündmusele edu. „Me alustasime ettevalmistusi varakult ja meil oli hästi tegus tiim. Tagasiside kogu sündmusele on olnud väga positiivne ning sellega tasuks kindlasti jätkata,“ lausub Kesküla, kes hindab kõrgelt ka sündmuse raames tehtud koostööd Tartu Maailmaülikooliga.

Valla arendusnõunik Rutt Riitsaar peab suurimaks saavutuseks, et kõik Rõuge valla haridusasutused lõid sündmusel aktiivselt kaasa. „Lastele läks toiduteadlikkuse praktiline õpe väga hästi korda, samuti nunnukonkurss,“ märgib ta. Seepärast plaanitakse kultuuripealinna aastal kindlasti jätkata lastele suunatud tegevustega. Plaan on kujundada 6. september taas Rõuge valla laste õpitubade päevaks ning 7. septembril korraldada töötubasid ka täiskasvanutele.

Nõnda saab öelda, et Rõuge kogukonnafestival külvas lastesse huvi seemne, mis läks idanema – ja see on tänaste noorte digikeskset maailmapilti arvestades omalaadne ime. Kui mõelda, siis eks see olegi ju tõepoolest looduse ime, et pisikesest seemnest kasvab suur köögivili. Sama suur ime on see, kui pisikeses ilmakodanikus tärkab tänu ühele kogukonnasündmusele suur huvi toidu ja kogu looduse imepärase maailma suhtes. Nii võivad kultuuripealinna toidusündmused otsekui ellujäämise kunstide taimelava inspireerida igaüht, sõltumata vanusest või huvidest.

Jah, eks maitsed ongi erinevad, aga kindlasti ei pea sa pettuma selles, et Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimuvatel toidusündmustel kohtud kohalike ägedate inimestega ja saad mekkida kohalikke ehedaid maitseid, olgu tegu pisikese õpitoa või suure toidufestivaliga. Toiduelamusi pakuvad teisedki kogukonnasündmused, mis keskenduvad rohkem kultuurile või loodusele. Nii et, kui siiani kahtlesid, kas Tartu 2024 on sinu jaoks, siis kõhklemise asemel tule kindlasti – tule kogukonnasündmustele kultuuripealinna maitsma!

Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm

Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kasvas välja 2013. aastal Lõuna-Eesti LEADER-tegevusrühmade käima lükatud kollaste akende projektist „Elu kahe maailma piiril“. Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi viivad ellu Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider ning koostööpartneritena löövad kaasa Tartu, Elva, Võru ja Valga linn. Sündmusi toetatakse LEADER-meetmest ning SA Tartu 2024 poolt Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammile eraldatud eelarvest. Kogukonnaprogrammi t egemistesse on partnerina kaasatud teinegi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekt Tartu Maailmaülikool.

Kogukonnasündmused, mis on osaks Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammist: Jõeretkede sari „Avasta Emajõgi!“, Tartumaa toidusündmuste sari „Tirin“, kogukonnalavastus „Leevaku kullakaevur“, „Seto kostipäivä aastaring“, kogukonnafestival „Mina tean, kust tuleb minu toit”, Tartumaa teemapäevad „ Päritud ellujäämiskunstid“, Rõuge projekt „Sanna!“, ruumiloomekonverents „Loo või loobu!“,„Taliteed Emajõe-Suursoos“, maaliliste maastike jäädvustamise matkasari Otepääl, „Meelterännak looduses“, I Kodavere laalupido, dokumentaalne osaluslavastus „Ellujäämiskunstid“, Seto tantsupidu „Kad´ah kavvõkõ´“, Navi küla kogukonnafestival, roosifestival Kaagjärvel, Peipsi Toidu Tänav 175 km, Kagu-Eesti inspiratsioonifestival „Loovus loob lootust!“, „Avastamata Antsla aarded – järved“, linnaruumilavastus„Läbi linna: Valga+Valka“.

Loe lähemalt www.visitsouthestonia.com/tartu-2024/

Käesolev materjal valmis projekti "Elu kahe maailma piiril" raames Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi tutvustamiseks meie ajakirja ja Lõuna-Eesti LEADER tegevusgruppide koostöös.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaanus Sarapuu
Jaanus SarapuuReklaamimüügi projektijuhtTel: 5166 960