Mida, millal ja kuidas süüa

Vali töödeldud toitude asemel terviktoit.   Foto: National Geographic

Oluline pole ainult see, mida sa sööd, vaid ka millal.

Aeg on universaalne metronoom: enamikul meist keerleb kogu elu – nii töö kui ka vaba aeg – ajakavade, kokkulepitud kohtumiste, kalendrite ning minuti-, tunni- ja päevarütmi ümber. Naljakal kombel töötab meie keha samamoodi. Tal on suur tahtmine viia su tegevused vastavusse kellaajaga, mil sa neid teed. Ent selle asemel, et su käärsooles tiksuks kappkell, maksas kõlguks taskukell ja meniski külge oleks haagitud nutitelefon, tegutseb su keha sisemise rütmi järgi, mis võimaldab tal talitleda ellujäämiseks optimaalsel viisil.

Kogu dieeditööstus on kulutanud palju aega söömise „mida“ osa käsitlemisele. Me teame, et puuviljad on paremad kui friikartulid, pähklid on paremad kui kartulikrõpsud ja lõhe võib olla lausa täiuslik toit. Samas aga oleme pühendanud vähe aega ... ajale – toitumisvõrrandi „millal“ osale.

Nagu selgub, on suured teaduslikud läbimurded hakanud tõestama, et mis toitumisse puutub, siis palju oleneb ajastusest. Teiste sõnadega, selleks, et püsida heas kaalus, hoida ära mõningaid haigusi ning elada pikka, energilist ja õnnelikku elu, on see, millal süüa, sama tähtis kui mida süüa.

Järgnevatel lehekülgedel uurime, kuidas „mida“ ja „millal“ kokku sobitada. Oleme koondanud siia kõik uusimad uuringutulemused, et saaksid õppida, millal süüa – ikka selleks, et su tervis oleks võimalikult hea ja stressitase võimalikult madal ning et sa tuleksid toime kõigi päeva jooksul ette tulevate olukordadega.

ÕIGE AJASTUSE MEETOD

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Õige ajastuse ehk When Way meetod ei ole nii range, et sa peaksid vohmima iga päev kell 10.23 mustikaid või sööma kell 16.07 kausitäie spinatit. Selle asemel õpid oma söömisharjumuste abil keha ööpäevarütmi niimoodi ära kasutama, et toitu kõige paremini omastada ja sellest kõige rohkem kasu saada. Õige ajastuse toitumisviis aitab sul saavutada kõik oma tervisealased eesmärgid, olgu selleks nelja või kahekümne kilo alla võtmine, vererõhu alandamine, põlvevalu leevendamine või igaks päevaks vajaliku energia saamine.

Me soovime, et sa hoiaksid selle ajakirjaga tutvuma asudes meeles veel mõnda juhtmõtet. Meie arusaamad toidust ja sellest, kuidas toit saab su tervist parandada, tuginevad järgmistele juhtmõtetele.

1. Toit on ravim

Arstid on juba Hippokratese aegadest saadik kasutanud toidu väge haiguste ravimiseks. Paraku on meie meditsiinisüsteem arenenud selliseks, et see pigem leevendab juba tekkinud haigusi, mitte ei anna sulle vahendeid haiguste ennetamiseks ja terve olemiseks.

Tervis peaks tähendama enamat kui lihtsalt haiguste puudumist. See peaks tähendama kauem elamist, energilisust ja vastupidavust, immuunsüsteemi tugevana hoidmist, krooniliste haiguste ennetamist ning keha tugevdamist, et tõrjuda tagasi tervisehäireid ja vananemise mõjusid.

See jõud tuleb toidust.

Ehkki tervist mõjutavad paljud tegurid (kehaline aktiivsus, kokkupuuted mürgiste ainetega, geenid), teed sa iga päev oma kõige tähtsamad otsused siis, kui otsustad, mida suhu paned. Toitumine mõjutab isegi seda, kas su geenid avalduvad või mitte.

Toit kui ravim on ikka ja jälle leidnud teaduslikku kinnitust. Ühes 2017. aasta uuringus, kus uuriti enam kui 700 000 inimest, kes olid surnud südame-veresoonkonna haigustesse (mis on maailmas peamine surma põhjus) ja suhkurtõppe, oli üle poole surmadest seotud selliste toitumislike teguritega nagu töödeldud ja punase liha, ebatervislike rasvade ning kiirelt imenduvate süsivesikute ületarbimine.

Või kuidas on lood vähiga? Ligikaudu iga viies inimene sureb vähki, ja kolmandikul meist avastatakse elu jooksul vähk. Uuringud näitavad aga, et kõigest viit protsenti vähkidest pole võimalik ära hoida. Ülejäänud – 95 protsenti– on tingitud eluviisist ja keskkonna-alastest valikutest. See omakorda tähendab, et neid on võimalik ära hoida. Ekspertide hinnangul on umbes kolmandik vähijuhtudest seotud sellega, mida me sööme.

Toiduvalikud mõjutavad oluliselt su vananemise kiirust ja elukvaliteeti ning võivad aidata ära hoida paljusid terviseprobleeme, aju talitlushäiretest ja insuldist liigesepõletikuni. Oluline on aga märkida, et toit ei ole lahendus igale terviseprobleemile. Kui väga me seda ka ei tahaks, lihtsalt õuna söömisega veresoonte ummistust lahti ei saa. Tõde on, et meditsiiniline sekkumine on vajalik ja mõnikord ainuõige lahendus. Toit on aga meie tähtsaim haiguste ennetaja, energiaga varustaja, jõu andja ja elu säilitaja, ning sellesse tuleks ka vastavalt suhtuda.

2. Ajastus loeb

Kui suudad oma toitumist muuta, süües rohkem tervislikke toitaineid ja vähendades ebatervislike söömist, võid tõepoolest saavutada imesid. Aga millal sa sööd? See on selle toitumisviisi alahinnatud kangelane. Kui viime oma söömisharjumused vastavusse keha alateadlike eelistustega, oleme piltlikult öeldes loonud hästi õlitatud masinavärgi.

Ajastamise olulisemad põhimõtted, mida me esimeses peatükis tutvustame, taanduvad vaid kahele lihtsale muudatusele. Kui teed need muudatused ja sööd toite, mis on tulvil kasulikke makrotoitaineid, vitamiine, mineraalaineid ja muid ühendeid, paned aluse kaua vastu pidava keha ülesehitamisele.

3. Anna maitsele võimalus

Üks kurvastavamaid dogmasid on see, et tervislik toit peab maitsema nagu koeratoit. See pole tõsi! Tervislikult söömine tähendab katsetamist uute asjadega, näiteks vürtsidega, et lihvida maitseid ning leida magusale, teravale ja umamile uusi määratlusi. Tervislik toitumine tähendab õppida tegema süüa tervislike võtetega ja toite lihtsustada, et kulutada vähem aega valmistamisele ja rohkem nautimisele.

Tervislik toitumine tähendab rõõmu maitsetest – ja teadmisest, et praegu toidusse tehtud investeering tasub end ära nii täna ja homme kui ka aastakümnete pärast.

Et sinnani jõuda, vaatleme kaht tüüpi ajastamist. Esimene on nutikas kava su argirutiiniks: me näitame, kuidas kõige tervislikumad toidud su kehaga vastastikku toimivad, olenevalt sellest, millal neid süüa.

Teiseks uurime erinevaid igapäevaelu olukordi, et saaksid alati valida toite, mis aitavad sul ennetada ja ravida haigusi, elada optimaalselt ja olla edukas. Me soovitame, mida süüa, et oma keha ja selle pidevalt muutuvat sisekeskkonda kõige paremini aidata, oled sa südamehaiguste riskirühmas või lihtsalt näljast pahur.

Neilt lehekülgedelt leiad kõik, mida sul on vaja teada, et viia oma toiduvalikud kooskõlla keha rütmidega. Sel avastusretkel asud uurima, millal ja mida, ent alustagem küsimusest kuidas.

Loe pikemalt National Geographic Eesti eriväljaandest "Toitumise kunst" (veebruar 2024).

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaanus Sarapuu
Jaanus SarapuuReklaamimüügi projektijuhtTel: 5166 960