Neuroteaduse uus ajastu annab inimese kohta uusi vastuseid

Teadlased õpivad paremini tundma keerulisi närvivõrgustikke, mis teevad inimaju nii ainulaadseks.  Foto: National Geographic

Aju mõistmine on inimbioloogia avastamata maa. See meie keha üle valitsev 1,4-kilone elund on jäänud sama raskesti hoomatavaks, keeruliseks ja mitmepalgeliseks nagu ta on kõike juhtiv. Meie tagasihoidlikud teadmised ajust on üsna uued, sest esimesed neuroteadusele pühendatud osakonnad tekkisid akadeemilistes asutustes alles 1960. aastatel. Järgmised 40 aastat keskendus ajuteadus põhitõdede väljaselgitamisele. Mis on närvirakk? Kuidas ajurakud üksteisega suhtlevad? Millised aju funktsionaalsed piirkonnad eri tegevuste eest vastutavad?

Neile alusteadmistele tuginedes küsivad tänapäeva teadlased sügavamaid küsimusi. Kuidas on võimalik, et me tajume maailma erinevalt, ehkki meie põhiline „riistvara“ on ühesugune? Kas me saame iseenda ajuga manipuleerida? Mis teeb meist inimesed? Need küsimused võivad teadlastelt saada tohutult erinevaid vastuseid. Näiteks aju molekulaarsete aluste uurimine on peaaegu täiesti teine asi kui aju enda kui keeruka andmetöötlusseadme uurimine. Ja mõlemad erinevad omakorda sellest, kuidas neuropsühholoogia püüab aju funktsioonide kaudu mõista käitumist.

Rohkemate ja paremate uurimisseadmete omamine on viinud ka rohkemate ja paremate küsimuste esitamiseni uuritava objekti kohta. Ilma tehnoloogia arenguta ei oleks neuroteadus see, mis ta praegu on. 2000. aastate alguses hakkas funktsionaalne magnetresonantstomograafia (fMRT) avama aknaid aju eri piirkondade tegevusse. See oli tohutu samm edasi võrreldes staatilise aju uurimisega mikroskoobi all. Ja nii nagu internet aitab haruldaste ajutegevuse häiretega inimestel üksteist leida, selle asemel et elada eraldatuses, aitab ta ka teadlastel leida neid inimesi, tõugates ajuteaduse üksikjuhtumite uurimisest kaugemale, põhjalikumate suuremahuliste ja pikaajaliste uuringute maailma.

Küsimustele, mida neuroteadlased praegu esitavad, ei ole lihtsaid vastuseid – see on ühtaegu hea ja hirmutav. Aeg on ümber joonistada kaart, mis kujutab aju lihtsa elundina, kus põhifunktsioonide – motoorika valitsemise, keele, mälu, meeleliste aistingute ja otsuste tegemise – jaoks on eraldi piirkonnad, sest kõik need piirkonnad räägivad üksteisega, tehes seda tihedate võrgustike kaudu. Kui info sööstab 86 miljardi närviraku vahel kõigis suundades siia-sinna, on uskumatu, et miski üldse töötab, ja ometi töötab – enamasti. Tere tulemast läbipõimunud aju keerulisse maailma.

Loe pikemalt National Geographic Eesti eriväljaandest "Salapärane aju" (oktoober 2023).

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaanus Sarapuu
Jaanus SarapuuReklaamimüügi projektijuhtTel: 5166 960