Dinosauruste uus pale - ürgsed kuulsused uues vaates

Suurim teadaolev lihatoiduline dinosaurus spinosaurus, keda siin on pildistatud 2004. aastal valminud mulaažina, oli kriidi ajastul Põhja-Aafrika vete valitseja.  Foto: National Geographic

Meie arusaam dinosaurustest sõltub endiselt fossiilide leidmisest, mis on jäänud üllatavalt madaltehnoloogiliseks: ikka veel on enamasti mängus kirkad, pintslid ja higi laubal. Ent mitte kunagi pole olnud suuremat fossiilide avastamise buumi kui praegu. Enamikul päevadel kaevatakse maailma eri paigus välja arvukalt fossiile. Igal aastal avastatakse kümneid uusi liike. Ja kui need uued fossiilid jõuavad erialateadlase kätte, võib avaneda kogu selle dinosauruse maailm. Kõik need uued fossiilid pakuvad erinevaid vaateid samale liigile või täidavad lünki varem puudunud osadega, aga ühtlasi võimaldavad nad avastada ja korrigeerida varasemaid vigu või eksiarvamusi. Mõnikord tuleb selles protsessis ilmsiks terve uus liik.

Eriti põnevaks teeb tänapäeva paleontoloogia aga see, et seal avastatakse mitte ainult uusi asju, vaid ka uusi viise, kuidas asju näha. Kõrgtehnoloogilised töövahendid ja erialade koostöö toovad päevavalgele mõndagi, mida me ei teadnud või ei saanudki teada – kuni praeguseni. Uued töövahendid aitavad uurida äsja välja kaevatud fossiile, aga innustavad ka vaatama aastakümnete eest leitud fossiile värske pilguga. Kuni kõige peenemate soomusemustrite ja suleköntideni, viimase söömaaja kivistunud jäänuste ja geneetilise materjalini. Tehnoloogia edasi arenedes – kompuutertomograafia läheb praegusest juuksekarva paksuse täpsusest veelgi täpsemaks ja digitaalsed visualiseeringud näitavad liikumisi üha detailsemalt – laotavad mikroskoopilised lähivaated ja elutruud rekonstruktsioonid meie ette üha uusi ürgseid maailmu.

Needsamad kõrgtehnoloogilised vahendid ja leidlikud uurimiskoostööd avardavad meie nägemust maailmast, kus dinosaurused elasid ja surid. Digitaalsed läbimängimised võimaldavad võrrelda kataklüsmilisi meteoriidiplahvatusi apokalüptiliste laavapursetega ja välja uurida, mis see ikkagi oli, mis kõik dinosaurused korraga ja igaveseks hävitas.

Kogu see võimaluste pagas käepärast, kirjutavad paleontoloogid hoogsalt ümber meie teadmisi neist ürgsetest loomadest: kuidas nad liikusid, kuidas vananesid, kas nad maskeerisid oma mune või kas kasutasid sulgi ja peaharju keerukates pulmamängudes. Tere tulemast uude dinosauruste avastamise kuldaega, kus iga tükikest ümber mõtestada on sama tähtis nagu midagi esimest korda näha.

Loe pikemalt National Geographic Eesti eriväljaandest "Dinosaurused" (juuni 2023).

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Markus Savi
Markus SaviReklaamimüügi projektijuhtTel: 58 807 706