Üleloomulik maailm - fantaasia, pettus, tõde?
Kes on jumal? Miks me kardame nähtamatut maailma ja vilksatust varjude vahel? Mida me neist õieti üldse teame?
Ennemuiste kanti kõik ootamatu jumaluste, kummituste ja vaimude arvele. Me oleme kaua aega pidanud ennast maailma valitsejaks, aga üleloomuliku ees tunneme end ikkagi väikese ja nõutuna.
Shakespeare’i piinlev Taani prints Hamlet on surmaga tuttav. Ta tunneb, et teda kummitab mõrvatud isa vaim, ja väljendab seda segaduse tunnet kõneosavalt, öeldes sõbrale:
Taevas ja maa peal on rohkem asju, Horatio,
kui teie filosoofia uneski näeb.
Kuna inimesed püüdsid rüütada mõistetamatut oma uskumustesse, mõtlesid ühiskonnad kõigele arusaamatule välja seletused, et anda lõpmatule piirid. Nii said ebatavalised sündmused selles mõttes tõeliseks, et need kutsus esile mõni müütiline olend, mingi nähtamatu jõud. Ja edasi arenedes moondusid nende ühiskondade lood rahvajuttudeks ning seejärel legendideks.
Mõned on jäänud meiega tänapäevani. Sellepärast me õpimegi endiselt mütoloogiat ning imetleme Apolloni ja teiste jumalate tegemisi või sõdalase Odüsseuse kangelastegusid. Ja imestame selliste tõestisündinud lugude üle nagu ettekuulutaja Wodziwobi nägemused või sõgeda Vlad Teibasseajaja reetlikkus. Me kogume neist lugudest tarkusi ja otsime sarnasusi omaenda eksistentsiga.
TURVALISUSE NIMEL
Läbi elu kulgedes teevad inimesed nende lugude abiga plaane, hoolitsevad pere eest ja valmistuvad vanaduseks. Ja seejuures painab neid tunne, et maast võib võrsuda, miasmidest sigineda või taevast laskuda miski – tumedad inglid, kättemaksudeemonid, teispoolsed olendid –, mille olemasolu mõte on röövida neilt õndsus ning nad orjastada ja hävitada. Sellepärast on inimesed kaua aega pöördunud nende jõududega kogemusi omavate posijate, prohvetite ja preestrite poole, et nad võidaksid tagasi nende kallima, raviksid terveks lapse, teeksid lõpu põuale, peataksid sõja või juhataksid abipaluja teele, mis hoiaks vaos hirmutavat lõplikkuse tunnet.
Paraku oleme me sageli sildistanud tundmatu kurjaks, tõlgendanud meile arusaamatut deemonlikuna. Sellepärast on teistsuguseks peetavad inimesed saanud külge saatanlike kunstidega tegeleja märgi ja ühiskonda on korduvalt raputanud suured verevalamised, kus inimeste eelarvamused on viinud nõiaks või ketseriks tembeldatud süütute surmani.
TÄNAPÄEVASED HOIAKUD
Praegusel külma teaduse ja ratsionaalse tehnoloogia ajastul on see sama tõsi nagu pimedal keskajal, irratsionaalsete hirmude ajal. Inimesed tajuvad ikka veel igal pool ohtu ja laskuvad põlvili, et paluda abi nähtamatutelt olenditelt, kelleks võivad olla nii pühakud, nagu neitsi Maarja, kui ka kujutud vaimud, et nad kaitseksid neid millegi eest, mis öövaikuses raksatab, vaatevälja servas välgatab või kaugel pimeduses kisendab.
Neid üleloomulikke jõude ja inimlikke hirme hakkamegi järgnevatel lehekülgedel vaatlema.
Loe pikemalt National Geographic Eesti eriväljaandest "Üleloomulik maailm" (oktoober 2022).
