Erkki Peetsalu: Ekseldes kanjonis
Täpselt kümme aastat tagasi, 2011. aasta oktoobris ilmus ajakirja National Geographic esimene eestikeelne number. Avanumbri esikaane pealkiri „Ekseldes kanjonis“ võtab tabavalt kokku inimese teekonna läbi aja. Tegelikult võtab see pealkiri kokku meie maailma arengutee, tsivilisatsiooni praeguse teekonna.
Oleme harjunud, et pealkirjad raamistavad meie argipäeva. Kuid argipäevas kipume unustama, et need jutustavad lugu meist endast: inimkonnast, kes kihutab ilusal sinisel planeedil tohutu kiirusega läbi kosmose pimedusse. Terasemal vaatajal pole ka raske märgata karmi peegeldust endast: meid ümbritsevad pealkirjad jutustavad lugu segadusse sattunud inimloomast, kes otsekui tormates läbi pilkase pimeduse iseendas otsib vastust küsimustele „Kuhu ja kuidas edasi?“.
Sirvides kollase raamiga ajakirja esikaasi läbi kümne ilmumisaasta, moodustub huvitav teemade ja märksõnade pilv, mis on varjutanud sel murrangulisel ajal inimese heaolupäikest. Nopime välja vaid mõned kaanepealkirjad.
2012: Ninasarvikusõjad; Verine vandel. 2013: Kas äratame nad ellu? Teaduse suur dilemma; Tõusev meri: kuidas see muudab meie rannikut. 2014: Toidu tulevik; On seal keegi? Maavälise elu otsingul. 2015: Teadus tule all; Sihtkoht Pluuto; Palavik: kuidas jahutada ülekuumenevat koduplaneeti. 2016: DNA revolutsioon; Marss – võidujooks punasele planeedile. 2017: Naine või mees; Küborg, uus inimene. 2018: Nad jälgivad sind; Must ja valge; Plast või planeet?; Amasoonia viimased hõimud. 2019: Milline on homne meditsiin; Linnad: ideed paremaks tulevikuks; Järgmine peatus: Kuu; Inimkond liikvel; Uus külm sõda Arktikas; Naised – muutuste sajand. 2020: Kui prügi ei tekiks; Kuidas me päästsime planeedi / Kuidas me kaotasime planeedi; Mis saab, kui enam pole putukaid; Kuidas peatada pandeemiaid; Tere tulemast, robotid. 2021: Kes või mis on viirus; Me vajame puhast õhku; Eluks liiga kuum; Roheline revolutsioon on alanud.
Ainult kitsikusest, nurkasurutusest, väljapääsmatuse tundest saavad hakata kerkima vastused, kuhu ja kuidas edasi. Nii on see isiklikul ja kollektiivsel, aga ka üleilmsel tasandil.
Põletavad pealkirjad soost ja rassist, vägivallast ja inimeseks olemisest, tervisest ja meditsiinist, tehnoloogiast ja robotitest, kliimast ja loodusressurssidest, põlisrahvaste ja elurikkuse kadumisest, kosmosest ja maavälise elu otsingutest kujundavad meie inforuumi ka järgmistel aastakümnetel. Me elamegi pealkirjade ajastul, need kujundavad meie elu. Pealkirjast edasi me aga sageli ei süvene, sest neid on praegusel infouputuse ajal liiga palju, liiga müüvaid, liiga tühiseid. Infoüleujutuse motiiv võngub kokku pooluste sulamisel maailma loksutava üleujutuse teemaga. Need mõlemad toimivad kui kirjanduslikud narratiivid, mille tegelikku suurust ja mõju mõistame, kui tunneme mõlemat omal nahal.
Vaikselt vist hakkame neid juba tundma, kõiksugused üleujutused on jõudmas meist igaühe varvasteni. Ja kuigi see on ebameeldiv, on see tegelikult parim koht, kus olla, sest ainult sellest kohast – kitsikusest, nurkasurutusest, väljapääsmatuse tundest – saavad hakata kerkima vastused, kuhu ja kuidas edasi. Nii on see isiklikul ja kollektiivsel, aga ka üleilmsel tasandil.
Kanjonis ekseldes võib tekkida lootusetuse tunne, et väljapääsu pole. Tegelikult on. Me oleme seda alles leidmas.
Erkki Peetsalu
National Geographic Eesti, peatoimetaja
