Lääne-Kabuli Kote Sangi basaaril käib aprillis, islami pühal ramadaanikuul varahommikune sagin. Peaaegu kõik Afganistani 39 miljonit elanikku on muslimid. Enamik on sunniidid. Šiiidi vähemus on Islamiriigi ja Talibani sagedane sihtmärk.  Foto: KIANA HAYERI, NG

Afganistani ohtlik veelahe: hüvasti vabadused

Nüüd, mil äärmuslased on USA lahkumisest uut jõudu saanult riiki üle võtmas, on ohtu sattunud vabadused, mille afgaanid on pärast 2001. aastat kätte võitnud.

Vesipiibusuitsu sinises vines, mis täitis ühel hiljutisel nädalavahetuse õhtupoolikul Kandahari kohvikut Cafe Delight, oli lihtne unustada, et väljas käib sõda.

Hoolikalt pügatud habeme ja mulletsoenguga noored spetsialistid lebotasid espressot juues pehmetes plüüstoolides. Nende pea kohal lameekraanidel jooksid nilbed Türgi ja India muusikavideod, kus telekanali tsensorid on naiste paljad kõhud hägustanud.

See oli ikkagi Afganistan, konservatiivne islamiühiskond. Need kliendid kuulusid aga avatumasse, linlikku põlvkonda, mis sai täiskasvanuks pärast Talibani langemist. Selles Lõuna-Afganistani linnas sündinud fundamentalistlikust režiimist, mis keelas ära televisiooni, muusika ja kino, ei lubanud meestel habet kärpida ning sundis naisi kandma pealaest maani burkat, on neil ainult ähmased mälestused, kui üldse.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Kohviku omanik Ahmadullah Akbari tuli 2018. aastal pärast kaht aastat kosmopoliitses Dubais Kandahari tagasi, et alustada uues moodsas eeslinnas Ayno Mainas oma äri. Paar kuud tagasi jälgis Akbari kohvikuleti taga hiljuti paigaldatud sisetelevisiooni kaameraid, et keegi ei saaks panna magnetpomme – mobiiltelefoniga aktiveeritavaid lõhkekehi, millega äärmuslased tapsid ametnikke, aktiviste, vähemusi ja ajakirjanikke, aga ka juhuslikke tsiviilelanikke, et suruda maha teisitimõtlemist ning külvata linnades hirmu. Julgustatuna 2020. aasta veebruaris Afganistani valitsusest mööda minnes USA-ga sõlmitud lepingust, mis sillutas teed Ameerika vägede väljaviimisele, tugevdas Taliban maal oma haaret ja tõmbab peadpööritava hooga koomale oma piiramisrõngast linnade ümber.

See turvatud enklaav oma luksusvillade, eukalüptidega ääristatud tänavate ja ostukeskustega, mida valgustab peaaegu ööpäevaringne elekter, pakkus ikkagi kesk- ja kõrgklassi afgaanidele eeslinnanormaalsuse atmosfääri.

See oli siis. Nüüd on see rahu purustatud.

15. augustil sisenes uut jõudu saanud Taliban pealinna Kabuli, president Ashraf Ghani põgenes riigist ning tänavatel puhkes tulevahetus ja paanika. Paar päeva varem olid islamiradikaalidest võitlejad vallutanud riigi suuruselt teise linna Kandahari ja enne seda veel paljud provintsipealinnad.USA välisministeerium ja Pentagon asusid kiiruga evakueerima USA Afganistani saatkonnast oma töötajaid ja Afganistani valitsuse heaks töötanud afgaane. Ameerika lipp oli saatkonnahoonelt maha võetud, mis tõi meelde võrdluse Saigoni langemisega.

Ajast, mil USA tungis Afganistani, et purustada 11. septembri rünnakute taga olnud Al Qaeda terroristid, ja kukutas neile varjupaika andnud Talibani režiimi, on möödas 20 aastat. Talibani juhid varjusid naaberriiki Pakistani, ja kui Washingtoni tähelepanu pöördus Iraagi sõjale, tõstis Taliban taas pead. Järgnes Afganistani üleujutamine võõrvägede ja Talibani-järgsele valitsusele antud arenguabiga, põhiliselt USA-st. Kõrgajal, 2011. aastal viibis riigis üle 150 000 eri riikide sõduri ja rahaline abi ulatus ligi seitsme miljardi dollarini aastas. Talibani ei suudetud aga siiski maha suruda, ja lõpuks otsustas USA oma pikima tänapäevase sõja lõpetada.

Augusti kolmanda nädala alguseks olid talibid tagasi vallutanud peaaegu kõik suuremad linnad ja riigi 34 provintsis oli nende kontrolli või rünnaku all enamik kohalikke ringkondi.

Üle kolmveerandi afgaanidest on praegu alla 25 aasta vanad: liiga noored, et Talibani hirmuvalitsust mäletada, ja, eriti linnades, vabadustega liiga harjunud, et tahta neist loobuda. Maal peavad mõned fundamentalistide tagasitulekut paratamatuks ja kasulikuks, aga paljud afgaanid, keda on kujundanud 2001. aasta järgne tegelikkus, pole nõus tagurlikku ja repressiivsesse minevikku tagasi pöörduma.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2021. aasta septembrikuu numbrist.

Parlamendiliige Raihana Azad sõidab rahvusvahelisel naistepäeval kuulikindlas maasturis mööda Kabuli tänavaid parlamendi istungile. Sõnakas 38-aastane Azad on üle elanud mõrvakatse ja enesetapupommirünnaku. Ta kolis oma lapsed välismaale ja kardab, et peab Talibani võimule tulles ka ise riigist lahkuma.  Foto: KIANA HAYERI, NG
Neli nädalat Badakhshani provintsis kaugetel rindepositsioonidel viibinud Afganistani sõdurid on vabal päeval viietunnisel jalgsiteekonnal provintsipealinna Faizabadi. Juuli alguses hõivas Taliban selle ala, tappes ja võttes vangi palju sõdureid ja valitsusmeelseid omakaitseväelasi.  Foto: KIANA HAYERI, NG
Perekonnad leinavad lähedasi, kes hukkusid 8. mail ühe Kabuli kooli juures pommiplahvatuses, mis tappis umbes 90 inimest, enamik neist teismelised tüdrukud. Enne seda rünnakut hazarade toimus mitu rünnakut ettevalmistuskoolidele, kus õppisid tüdrukud, kes tahtsid minna ülikooli. Paljude rünnakute eest võtsid vastutuse sunni terroristid.  Foto: KIANA HAYERI, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Markus Savi
Markus SaviReklaamimüügi projektijuhtTel: 58 807 706