Miquel Crusafonti nimelise Katalaani paleontoloogiainstituudi (ICP) peakonservaator Xènia Aymerich hoiab käes Can Mata prügilast leitud nn vale mõõkhambulise tiigri koljut. Barcelona lähedal asuv Can Mata on paleontoloogide paradiis, sealt on leitud üle 70 000 fossiili.  Foto: PAOLO VERZONE

Hindamatud fossiilid Hispaania prügimäelt

Ühe Hispaania prügila laiendustööde käigus leiavad paleontoloogid palju ürgseid liike, sealhulgas loomi, kes olid ahvide – ja meie – eellased.

Pole just palju paiku, mis on veel vähem kutsuvad kui prügimägi külmal ööl. Aga just sealt paleontoloog Josep Robles 2019. aasta detsembris end leidis, jahtimas haruldasi vihjeid inimese evolutsiooni kohta.

Viimased paar kuud oli ta veetnud mitu ööd nädalas Aborcador de Can Matas, Hispaania Kataloonia piirkonna suurimas tegutsevas prügilas. Ekskavaatorid olid seitse päeva nädalas ööpäev läbi vajutanud oma metallist küüniseid maasse, kaevates kiiruga järjekordset sügavat auku, kuhu panna Barcelona ja selle ümbruskonna prügi. Robles oli üks kaheksast paleontoloogist, kes hoidsid kordamööda hoolega silma peal kollakaspruunil kivimil, mille kopad välja kaevasid.

Päeviti tõmbas iiveldama ajav imal roiskumise hais ligi kisavaid kajakaparvi. Roblesi jalge alt kerkis iga sammuga pilvekestena tolmu, pehmet ja peent nagu tuhksuhkur. Öösiti pani ta selga mitu kihti sooje riideid ja pähe pealambiga kiivri. Iga kord, kui ta märkas pinnasekamakat, mis paistis paljutõotav, lehvitas ta ekskavaatorijuhile, et too teeks korraks pausi, kuni ta seda lähemalt uurib.

National Geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kui see tundus ikka veel paljutõotav, kattis ta selle läikiva fooliumiga, et hommikul päevavalges ära tuua. Siis ta taandus, andis juhile märku, et tööd võib jätkata, ja masin hakkas uuesti mürisema.

Can Mata pinnases leidub rikkalikult fossiile enam kui miljoni aasta pikkusest miotseeni perioodist, ajavahemikust umbes 11,2 miljonit kuni 12,5 miljonit aastat tagasi. Robles ja teised Barcelona Autonoomse Ülikooli Miquel Crusafonti nimelise Katalaani paleontoloogiainstituudi (ICP) teadlased on Can Matat uurinud alates 2002. aastast ja leidnud sealt üle 70 000 selle perioodi fossiili. Nende seas on hobuseid, ninasarvikuid, hirvi, londilisi, üks varajane hiidpanda sugulane ja maailma vanim lendorav. Hulgaliselt on leitud ka ürgsete näriliste, lindude, kahepaiksete ja roomajate säilmeid.

Ühed tähtsamad Can Mata fossiilileiud on aga primaadiliigid, mida pole mitte kusagilt mujalt leitud. Paljud neist on varajased inimahvlased – laias laastus gibonlaste ja inimlaste (orangutanide, gorillade, šimpansite ja meie endi) eelkäijad.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2021. aasta juulikuu numbrist.

Prügilast ära toodud fossiile hoitakse Barcelonas ICP peahoones, kus nad ootavad prepareerimist ja uurimist. Pildil kontrollib konservaator Jordi Galindo kilesse pakitud fossiilirohkete pinnasekamakate silte.  Foto: PAOLO VERZONE
Barcelona teadusmuuseumi CosmoCaixa kollektsioonide juht Álex Pérez uurib Can Matast leitud ürgse primaadi Pliobates cataloniae kivistunud luid. See kääbusliik näitab, et mõned tänapäeva inimahvide ja inimeste sugulased olid palju väiksemad kui teadlased varem arvasid.  Foto: PAOLO VERZONE
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555