Isane puuma hüppab Florida puuma riiklikul looduskaitsealal üle oja. Haruldane alamliik Florida puuma, keda on kõigest 200 isendi ringis, on hakanud Evergladesist põhja pool oma kunagist levilat taasasustama, aga tema elupaiku ohustab eeslinnade pealetung.  Foto: CARLTON WARD JR, NG

Florida puuma tagasitulek

See väljasuremisohus kaslane on oma elualadele naasmas, aga tema püsimajäämist ohustab ehitusbuum.

„Tere tulemast puumade maale,“ tervitab Brian Kelly, kui temaga Floridas East Naplesis ühe liiklusrohke ristmiku juures kokku saan.

Kelly on Florida kalandus- ja looduskaitseameti puumaspetsialist. Ta viipab käega itta, laieneva eeslinnarajooni poole, kus ta elab, ja märgib, et siit kõigest poole kilomeetri kaugusel jäi rajakaamerasse puuma ning üks teine puuma ületas kuuerealise tee, mille ääres me seisame.

Läheduses elab veel üks puuma, kaheksa-aastane emane nimega FP224. Ta on kaks korda autolt löögi saanud ja kummalgi korral murdnud jalaluu. Veterinaarid ravisid ta pärast mõlemat õnnetust terveks ja lasid uuesti lahti. Me sõidame Kelly maja juurde tema jälgi otsima. Maja kõrvalt algab metsalapp, kus FP224 tõi hiljuti ilmale vähemalt kolm poega. Praegu on sajuperiood, mil vihm pühib tavaliselt puumade jäljed minema, aga meil veab.

National Geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

„Näe, seal,“ osutab Kelly suurtele, umbes minu rusika mõõtu käpajälgedele pehmes liivas. Me liigume jälgi pidi kõrgete mändide ja epifüütidest kubisevate saabalpalmide vahel edasi. Kelly paigaldatud rajakaamerat üle vaadates selgub, et kaks õhtut tagasi veidi enne kella üheksat kõndis FP224 siit mööda.

Tema jälgi näha on vapustav – see on meeldetuletus, et Floridas leidub veel metsikut loodust ja suurkaslasi, ning mõned neist on nii head kohanejad, et elavad nähtamatut elu üha edasi tungivate eeslinnade servas. Enamik floridalasi ei näe neist kiskjatest mitte kunagi mitte mingeid märke.

Puuma kaalub täiskasvanuna 30 kuni 75 kilo, olenevalt soost, ja võib hüpata üheainsa hüppega ligi kümme meetrit. Tšerokiid kutsuvad teda metsa isandaks. Kuid ta vajab miljoneid hektareid Edela- ja Kesk-Florida soid, metsi ja rohumaid, ning suurt osa neist aladest ähvardab peatne täisehitamine.

Florida puumat loetakse puuma alamliigiks. Kunagi elutses ta peaaegu kõikjal USA kaguosas, aga teda kütiti agressiivselt ning 1970. aastateks leidus teda veel vaid Floridas ning järele oli jäänud alla 30 isendi, nii et sugulusristumise oht oli suur. Kelly sõnul rippus alamliigi säilimine juuksekarva otsas.

Tollal mõtlesid teadlased välja ennenägematu päästeplaani: 1990. aastate keskpaigas palkasid nad texaslase Roy McBride’i, keda peetakse maailma parimaks puuma jäljekütiks, Texasest kaheksat emast puumat kinni püüdma ja Lõuna-Floridasse lahti laskma. Viis neist poegisid ja see genofondi rikastamine pööras alamliigi allakäiguspiraali uueks tõusuks.

Arvukus hakkas aegamööda suurenema ja nüüdseks on isendeid 200 ringis. Enamik neist elab Fort Myersist ida ja Caloosahatchee jõest lõuna poole jääval maa-alal. „See on üks USA ajaloo tähelepanuväärsemaid looduskaitse edulugusid,“ ütleb fotograaf ja looduskaitsja Carlton Ward jr, kelle tegevust toetab National Geographic Society.

Ent ikkagi on Florida puuma tulevik küsimärgi all, sest ohtusid on palju. Kaks peamist surmapõhjust on kokkupõrked autodega ja omavahelised territooriumivõitlused. Autod tapavad igal aastal umbes 25 puumat, mis näitab, kui ohtlik on alamliigile arendus ja teedeehitus. Ja iga päev kolib Floridasse keskeltläbi 900 inimest juurde.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2021. aasta aprillikuu numbrist.

Teed soodustavad uute eeslinnade rajamist. Pildil on Orlando uusrajoon, mis lõikub endisesse puuma elupaika. Üks uuring prognoosib, et kui ehitustegevust ei suunata suurte looduskaitseinvesteeringute abil olemasolevatele linnadele lähemale, on 2070. aastaks täis ehitatud veel kaks miljonit hektarit – ka enamik Florida rohekoridori ühendusteid, mis kaitse all ei ole.  Foto: CARLTON WARD JR, NG
Emane ja kolm poega uudistavad Corkscrew’ sookaitseala, vanade küpressimetsadega kaitseala, millele tungivad kolmest küljest peale eeslinnad. Paljud neist rajakaamera piltidest on saadud pärast mitut aastat üritamist, sest Florida puuma on haruldane, tema liikumised ettearvamatud ja õiget valgustust raske saavutada. Takistuseks võib olla ka Florida ilm: üks kaamera läks orkaani ajal kaotsi, aga leiti hiljem üles.  Foto: CARLTON WARD JR, NG
Laurent Lollis ja teised kauboid ajavad Lõuna-Kesk-Floridas Buck Islandi rantšos karja kokku. Sellised rantšod hõlmavad ligi kuuendiku Florida maismaast, aga neid ähvardab arendus. Et Florida puuma säiliks ja Florida rohekoridor edukalt toimiks, peavad need põllumajandusmaad alles jääma.  Foto: CARLTON WARD JR, NG
Lähedaselt karjamaalt tulnud puuma ronib traataia vahelt Corkscrew’ sookaitsealale. See kaitseala on üheainsagi isase puuma jaoks liiga väike. Isased võivad vajada umbes 500 ruutkilomeetri suurust territooriumi, kus ringi uidata ja jahti pidada. Territoorium võib teise isase omaga veidi kattuda, aga üldiselt need eraklikud kaslased väldivad üksteist.  Foto: CARLTON WARD JR, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Reklaamiosakond
ReklaamiosakondTel: 667 0105