Erkki Peetsalu: Kiri rektorile
Lugupeetud rektor! Mind ajendas Teie poole pöörduma mure, mis on tekkinud seoses Teie juhitavas õppeasutuses pakutava hariduse kvaliteediga. Koroonapandeemia leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed, mis suunasid statsionaarses õppes olevad tudengid distantsõppele, on mõistetavad ja vajalikud. Distantsilt toimuva õppe positiivsete külgede kõrval on aga vähe tähelepanu osutatud kitsaskohtadele, mis ilmnevad praegusel ajal õppejõudude töös, mõjutades otseselt hariduse üldisemat kvaliteeti, tulevaste otsustajate põlvkonna haritust ja pikemas plaanis teaduse arengut.
Tudengite tagasiside põhjal on kahetsusega märgatud akadeemilise kaadri oskamatust või soovimatust, vahel ehk isegi laiskust või pahatahtlikkust, mis puudutab loengupidamist veebi vahendusel ja ignorantset suhtlust üliõpilastega. Ülikooli tavapraktikaks on kujunemas, et õppejõud annab tudengitele paremal juhul oma sada slaidi, halvemal juhul lihtsalt veebiaadressid, tihti võõrkeelse sisuga, mida lugedes peab omandama aine, koostama kirjalikud kodutööd, sooritama testid, arvestused ja eksamid. Kohtumisi paljude õppejõududega ei toimu kunagi, rääkimata inspireerivast aine tutvustamisest, sisukast veebivestlusest, debattidest, grupitöödest, uutest ideedest.
Päevaõppes õppivad üliõpilased on avastanud, et neist on saanud märkamatult tudengid e-õppes, kuhu nad ei ole astunud. Seejuures ei suju õppejõududega e-suhtlus just õlitatult, eriti vanema generatsiooniga, kuna nad ei ole varmad moodsaid suhtluskanaleid kasutama. On juhtumeid, kus vastust õppejõule saadetud töisele kirjale on üliõpilasel tulnud oodata kuu või enam. See ei innusta tudengit ainega tegelema ning pärsib ka edasist aktiivset huvi õpingute vastu. Kuna distantsõpe on viinud tudengite omavahelise läbikäimise niigi miinimumini, võiks vahetu kontakt õppejõududega veidigi leevendada olematut sotsiaalset suhtlust, mis on oluline osa ülikooliõpingutest.
Ei saa välistada, et „koroonatudengite“ põlvkond püstitab Teie juhitava haridustempli ette oma õpingutele raisatud aja ja muude ressursside märgina Eesti haridusohvrite mälestusmärgi, kuhu 1. septembril lilli tuua.
Põhikoolis ja gümnaasiumis distantsõppe ajal esile kerkinud probleemi õpilaste ülekoormamisest on märgata ka ülikoolis. Nii nagu paljud õpetajad, ei ole õppejõudki mõistnud, et auditoorse aja puudumist ei saa kompenseerida suurema hulga kirjalike töödega. Kui uude õppeainesse sissejuhatuse tegemiseks jäetakse ära veebiloeng, mille asemel tuleb esitada õppejõule referaat, et mõista paremini kursuse vajalikkust, on ilmselge, et tudengite negatiivne meelestatus nii õppejõu kui ka õppeaine suhtes on tagatud.
Teie poole pöörduma ajendaski mind eelkõige mure meie kõrghariduse kvaliteedi ja teadlaskonna järelekasvu pärast, mida distantsõpe mõjutab. E-õppe pärituules on palju räägitud, kui hästi meie haridussüsteem eelmisel kevadel alanud muutustega hakkama on saanud. Siiski, märgates hariduspõllul väheviljakaid või söötis põllulappe, sooviksime neile tähelepanu juhtida ja kutsuda üles Teid oma kooli õppekvaliteeti otsustavalt parandama.
Loodame, et koroonapandeemia lõppedes ei pea me keegi kahetsusega tunnistama, et sel ajal ülikoolis õppinud tudengitele antud hariduse kvaliteet jättis soovida. Vastasel korral ei saa välistada, et „koroonatudengite“ põlvkond püstitab Teie juhitava haridustempli ette oma õpingutele raisatud aja ja muude ressursside märgina Eesti haridusohvrite mälestusmärgi, kuhu 1. septembril lilli tuua.
Jään ootama Teie vastust edasiste sammude kohta.
Lugupidamisega
Erkki Peetsalu
National Geographic Eesti, peatoimetaja
