Surnu toob raha ehk Vana-Egiptuse hauatagune äri
Kairo lähedalt leitud muistse mumifitseerimistöökoja preestrid olid taibukad ettevõtjad, kes pakkusid laia valikut matusepakette igale rahakotile.
See avastus jõudis 2018. aasta juulis kogu maailma uudistesse: arheoloogid leidsid Saqqara nekropolist, umbes 20 kilomeetrit Kairost lõunas Niiluse kaldal asuvast suurest surnute linnast sügavalt liiva alt muistse Egiptuse „matusebüroo“.
Järgnenud kahe aasta jooksul on nende leidude ja sealsamas lähedal ühest paljude hauakambritega šahtist leitu põhjalik analüüs andnud rikkalikult teavet muistse Egiptuse surmaäri kohta. Aastasadu keskendus arheoloogia vaaraode maal raidkirjade ja artefaktide otsimisele kuninglikest hauakambritest, mitte argielu üksikasjade uurimisele. Tõenäoliselt olid mumifitseerimistöökojad kõigis Egiptuse nekropolides, aga sageli ei pööratud neile tähelepanu, sest mitme põlvkonna väljakaevajatel oli kiire jõuda allpool asuvate hauakambriteni.
Nüüd on see tänu Saqqara leidudele muutumas, sest esimest korda on välja kaevatud ja detailselt dokumenteeritud arheloogilisi tõendeid, mis kõnelevad tohutust matusetööstusest.
„Meie leitud tõendid näitavad, et palsameerijatel oli väga hea ärivaist,“ ütleb Saksamaa Tübingeni Ülikooli egüptoloog Ramadan Hussein. „Nad pakkusid väga nutikalt erinevaid alternatiive.“
Luksuslikku kullast ja hõbedast surimaski ei jaksa osta? Sulle võidakse pakkuda selle asemel valge kipsi ja lehtkullaga diili, lausub Hussein.
Ei jätku raha, et säilitada oma siseelundeid läikivast Egiptuse alabastrist urnides? Kuidas oleks kena värvitud savist komplektiga?
„Me oleme vanadest tekstidest selle kohta lugenud,“ ütleb Hussein, „aga nüüd saame tõesti avada surmaäri konteksti.“
Hussein töötab Saqqaras 2016. aastast, otsides sügaval maa sees peidus olevaid 600. aasta paiku e.m.a rajatud hauakambreid. Varasemad egüptoloogid on neid sügavaid šahte suuresti eiranud, sest enamasti keskendusid nad Egiptuse ajaloo vanematest perioodidest pärit matustele. Husseini töörühma tööd tutvustab National Geographicu hiljutine neljaosaline telesari „Muumiate kuningriik“. Sondeerides üht ala, mida uuriti viimati 19. sajandi lõpus, avastasid Hussein ja tema kolleegid aluspõhjasse uuristatud šahti, mis oli täitunud liiva ja kivirusuga.
Eemaldanud 38 tonni liiva, jõudsid arheoloogid selle 12 meetri sügavuse šahti põhja ning leidsid sealt kõrge laega avara kambri. Seegi oli täis liiva ja kive, mis tuli eemaldada. Kivirusu hulgas oli tuhandeid keraamikakilde, mis tuli ükshaaval dokumenteerida ja konserveerida. Põhjalikud kaevamised võtsid mitu kuud.
Kui kamber oli viimaks tühi, leidis töörühm enda üllatuseks, et see polegi hauakamber. Ruumis oli lauda meenutav kõrgend ja ühe seina ääres olid põrandasse uuristatud madalad rennid. Nurgas seisis tünnisuurune puusöe, tuha ja tumeda liivaga täidetud kauss. Üks vanem tunnel – Saqqara-aluse käikuderägastiku osa – juhtis ruumist läbi jahedat õhku.
Nende vihjete järgi sai Hussein aru, et see kamber oli kunagi mumifitseerimistöökoda, kus olid äravoolurennid kehavedelike jaoks, võimas viirukipõleti ja ventilatsioonisüsteem.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2021. aasta jaanuarikuu numbrist.
