Tuuleturbiinid ja päikesepaneelid katavad Californias Kerni maakonnas vaibana Mojave kõrbe. Californias on taastuvenergiaseadmete tihedus üks USA suuremaid. Tuule- ja päikeseenergiatööstus on USA-s kiiresti kasvanud ja annab nüüd elektrit miljonitele kodudele, kuid toodab ikkagi alla 10 protsendi riigi elektrist.  Foto: DAVID GUTTENFELDER, NG

Mis nägu on 2070 ehk optimistlik vaade

Reis elektriautodega risti läbi Ameerika näitab, kuidas uued ideed võivad sõidutada meid kestlikku energiatulevikku.

Ühel räämas promenaadil Vaikse ookeani ääres, fotoputkade, soolakringlileti ja turistidele savist büste vooliva mehe läheduses pöörleb vaateratas, mis saab elektrit päikeselt. Paarsada meetrit eemal seisab silt, mis tähistab vana maantee Route 66 lõppu. Santa Monica kai, kus roheline energia saab kokku autosõidu ajalooga, tundus täiusliku paigana, kust alustada elektriautodega reisi läbi Ameerika.

Route 66, üks Ameerika esimesi kõvakattega maanteid, algas Chicagost. 1930-ndatest kuni ajani, mil osariikidevahelised kiirteed ta välja vahetasid, viis see motellide ja suveniiripoodidega ääristatud maantee miljoneid Kesk-Lääne migrante California sätendavate randade poole. Route 66 aitas kaasa California muutumisele paradiislikust maakohast laialivalguvate linnade jadaks. Aja jooksul hakkas ta sümboliseerima nii paljut: autode pöördelist mõju, lageda maantee vabadust, nende kahe autoreisiks ühendamise maagiat. Tänapäeval võtavad Ameerika-janused rändurid pärast enam kui 3540 kilomeetri pikkuse Route 66 läbimist Santa Monica kail ühe puust putka juures järjekorda, et saada selle kohta allkirjaga tunnistus.

Santa Monica kai on ka hea koht, kus mõtiskleda maailma üle, mille me oleme loonud, osalt „tänu“ oma armuloole sisepõlemismootoriga. Siit ida pool on Los Angeles oma seitsme miljoni bensiiniõgardiga, mis heidavad õhku rohkem süsinikdioksiidi kui kümmekond osariiki. Lõunasse jääb Veneetsia rand, mis oli 1940-ndatel tuubil täis naftapuurtorne ja kus meri on viimastel aastatel kaldale uhtunud nälgivaid merilõvisid, kliimamuutuse tõttu ägenenud ookeani-kuumalainete ohvreid. Lääne ja põhja pool on Malibu ning selle kohal kõrguvad künkad, kus möllas 2018. aasta novembris pärast aastatepikkust põuda ja soojenemist maastikupõleng Woolsey. Tuli tappis kolm inimest, sundis veerand miljonit evakueeruma ja hävitas 1075 kodu.

National Geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

„Santa Ana tuuled puhusid tule uskumatult kiiresti, üheainsa päevaga rannani välja,“ meenutas Dean Kubani mullu sügisel ühel palaval päeval siin vaateratta all seistes. Kubani oli läinud hiljuti pensionile Santa Monica kestlikkuse aselinnapea kohalt, kus ta oli töötanud 25 aastat. Ta oli vaadanud põlengut rannalt. „Tavaliselt on põlengute hooaeg septembris-oktoobris,“ ütles ta. „Aga nüüd kestab see kauem, sest me ei saa vihma ega jahedat ilma.“

Igaühele, kes tahaks teada, kuidas on elada Californias, mujal Ameerikas või maailmas 2070. aastal, on see kriitiline hetk – ja ka segadusse ajav hetk. ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu ütleb, et kliimakatastroofi ärahoidmiseks tuleb meil saada järgmise poole sajandiga, kui mitte varem, kasvuhoonegaaside heide nulli. Selle asemel toodab maailm fossiilkütuseid mitte vähem, vaid rohkem. USA-s, mis on juba niigi suurim naftatootja, plaanivad nafta- ja gaasifirmad tootmist 2030. aastaks 30 protsenti suurendada. President Donald Trump on kuulutanud, et viib USA välja Pariisi kliimaleppest, millega püütakse maailma fossiilkütustest võõrutada.

Teisalt on aga toimumas ka roheenergia revolutsioon. Prognooside järgi kasvab taastuvenergia tootmine maailmas järgmise viie aastaga koguse võrra, mis võrdub USA elektritootmisvõimsusega. Millisele USA ametile ennustab USA tööstatistika büroo algavaks kümnendiks kõige kiiremat kasvu? Päikesepaneelide paigaldaja. (Järgmine on tuuleturbiinide hooldustehnik.)

Paljud USA osariigid ja linnad lubavad end muuta. California hakkas tänavu nõudma uutel elumajadel päikesepaneele. Berkeley on keelanud uutes hoonetes maagaasi kasutamise, sarnaseid samme astuvad ka Santa Monica ja teised linnad. Los Angeles tahab paigaldada kõigest kaheksa aastaga 28 000 elektriautode laadimisjaama, Santa Monica kavatseb paigaldada tänavuse aastaga 300.

„Kui ma alustasin, oli linnas üksainus elektriauto, ümber ehitatud Ford Tauruse mahtuniversaal, päikesepaneelid katusel,“ ütles Kubani. „Sellega sai sõita umbes 15 kilomeetrit.“ Meie kavatsesime fotograaf David Guttenfelderiga läbida elektriautodega üle 6500 kilomeetri. Ladunud auto banaane (minule) ja vinnutatud veiseliha (Guttenfelderile) täis, võtsime Santa Monicast suuna idaranniku poole, et otsida vastust pakilisele küsimusele: kas me suudame riigina jõuda sinna, kuhu meil on vaja jõuda, see tähendab, loobuda fossiilkütustest piisavalt kiiresti, et 2070. aasta oleks elamiskõlblik?

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2020. aasta aprillikuu numbrist.

Iowas Newtonis tegutseva firma TPI Composites tootmistehase töölised lihvivad, värvivad ja poleerivad turbiinilabasid. Taastuvenergiatööstus puhus linnale uut elu sisse, kui sealne pesumasinate tehas Maytag 2007. aastal suleti. Ühes endises Maytagi hoones toodab TPI elektribusside keresid, teises tuuleturbiinide maste.  Foto: DAVID GUTTENFELDER, NG
Brian Caltrider koristab Iowas Adairi lähedal oma pere põllul maisi. Kohalik ettevõte MidAmerican Energy on alates 2018. aastast püstitanud Adairi maakonda sadu tuulikuid, andes Caltriderite-sugustele talunikele teretulnud lisatulu. 2019. aastal valmis talunike mais hilja, sest kliimamuutusele iseloomulikud kevadised paduvihmad lükkasid külvi edasi.   Foto: DAVID GUTTENFELDER, NG
Cadillaci rantšo autosuvilate parklas seisavad Cadillacid, „uimed“ vihma poole. Cadillac on sada aastat olnud ameeriklaste ebajumal. Ent nüüd, mil maailma enam kui miljard autot aitavad kaasa kliimamuutusele, on sisepõlemismootorile tulnud tasumise tund.  Foto: DAVID GUTTENFELDER, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657