Kliimanoored tegutsevad, mängus on nende tulevik
Ajal, mil kliimamuutus tekitab kogu maailmas kaost, teevad noored tegusid ja nõuavad vanemalt põlvkonnalt enamat.
Enne Gretat oli Severn.
Nende fotod ilmuvad sageli kõrvuti, otsekui raamides kummastki otsast pikka kampaaniat, millega noored nõuavad täiskasvanutelt mõjusaid samme kliimamuutuse vastu. Rootsi teismeline aktivist Greta Thunberg on neist häirekella löövatest lastest uusim. Esimene oli Severn Cullis-Suzuki, ühe Kanada keskkonnateadlase tütar.
1992. aastal sõitis toona 12-aastane Severn koos veel kolme noore aktivistiga Rio de Janeirosse ÜRO kliimakonverentsile. Teaduslik teave globaalse soojenemise kohta oli alles hakanud vastukaja leidma. Vaid neli aastat varem oli ÜRO loonud valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu, mis on nüüdseks autoriteetseim kliimateadlaste kogu, ja maailma liidrid polnud harjunud kuulma, et lapsed neile epistlit loevad.
Severn sai tuntuks kui tüdruk, kes pani maailma kuueks minutiks vakatama. Ta lõi pretsedendi, kus noor aktivist väljendas oma muret saabuva hukatuse pärast, tehes seda nii selgepilguliselt, nagu suudavad ainult lapsed. „Te peate oma käitumist muutma,“ noomis ta delegaate. „Kaotada oma tulevik ei ole sama mis kaotada valimised või mõni punkt börsil.“
Kui Greta eelmise aasta septembris New Yorgis ÜRO kliimateemalisel tippkohtumisel oma noomituskõne pidas, olid sarnasused rabavad. Siit pole kuigi suur liialdus järeldada, et vahepealse 27 aastaga ei ole inimkonna eksistentsi ähvardava ohu vastu mitte midagi ära tehtud.
Ent palju on muutunud, mis võib lõpuks sundida tegutsema. Looduskatastroofid, mis 30 aastat tagasi jäid märkamatuks, on nii palju sagenenud ja ägenenud, et on tõmmanud ülemaailmset tähelepanu sellele, mis on kaalul. Kõnekas on, et põlvkond, kelle kanda jäävad tagajärjed, tuli eelmisel aastal kõigi aegade üheks suuremaks keskkonnameeleavalduseks tänavatele.
Noortel on tänu nende rohkuses peituvale jõule ja sotsiaalmeediale kui võimsale korralduskeskkonnale valitsuste tegutsema ärgitamiseks head võimalused. Alla 25-aastaseid on maailmas üle kolme miljardi, kaks viiendikku kogu rahvastikust. USA-s oli 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse kultuuriliste rahutuste aegu 18‒29-aastasi 41 miljonit. Praegu on seal sama vanuserühma 52 miljonit. Ka on noorte meeleavaldused kasvanud liikumiseks, mis tegeleb nii paljude ühiskonnateemadega, kliimamuutusest rassilise õigluse ja relvade kättesaadavuse piiramiseni, et seda võib võrrelda 1960. aastate lõpus paljusid maailma riike raputanud ühiskondliku aktivismiga.
Miljonid lapsed on kasvanud üles nähes, kuidas mandrijääd sulavad ja temperatuurid tõusevad, ning neil on kõrini ootamisest, millal valitsusjuhid ükskord tegutsema hakkavad. „Vietnami sõda toimis päästikuna, mis radikaliseeris ühe põlvkonna,“ ütleb San Francisco Ülikooli politoloogiaprofessor Stephen Zunes. „Kliima teeb lähiajal sama.“
20-aastane Delaney Reynolds, kes elab Floridas, mis on üks kliimamuutuse suhtes tundlikumaid paiku, on tegematajätmistest üha rohkem nördinud. „Paljud praegu võimul olevad täiskasvanud keskenduvad kaugelt liiga palju rahale ja kasumile,“ ütleb ta. „Me vahetame nad esimesel võimalusel välja.“
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2020. aasta aprillikuu numbrist.
