DELANEY REYNOLDS (20) on 157 sentimeetrit pikk. Oma esinemistel räägib ta, et kui ta on 60-aastane, on meretase tema koduosariigis Floridas tõusnud talle vööni ja 100. eluaastaks tublisti üle pea. „Lapsed saavad aru,“ ütleb ta.  Foto: Victoria Will, NG

Kliimanoored tegutsevad, mängus on nende tulevik

Ajal, mil kliimamuutus tekitab kogu maailmas kaost, teevad noored tegusid ja nõuavad vanemalt põlvkonnalt enamat.

Enne Gretat oli Severn.

Nende fotod ilmuvad sageli kõrvuti, otsekui raamides kummastki otsast pikka kampaaniat, millega noored nõuavad täiskasvanutelt mõjusaid samme kliimamuutuse vastu. Rootsi teismeline aktivist Greta Thunberg on neist häirekella löövatest lastest uusim. Esimene oli Severn Cullis-Suzuki, ühe Kanada keskkonnateadlase tütar.

1992. aastal sõitis toona 12-aastane Severn koos veel kolme noore aktivistiga Rio de Janeirosse ÜRO kliimakonverentsile. Teaduslik teave globaalse soojenemise kohta oli alles hakanud vastukaja leidma. Vaid neli aastat varem oli ÜRO loonud valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu, mis on nüüdseks autoriteetseim kliimateadlaste kogu, ja maailma liidrid polnud harjunud kuulma, et lapsed neile epistlit loevad.

National Geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Severn sai tuntuks kui tüdruk, kes pani maailma kuueks minutiks vakatama. Ta lõi pretsedendi, kus noor aktivist väljendas oma muret saabuva hukatuse pärast, tehes seda nii selgepilguliselt, nagu suudavad ainult lapsed. „Te peate oma käitumist muutma,“ noomis ta delegaate. „Kaotada oma tulevik ei ole sama mis kaotada valimised või mõni punkt börsil.“

Kui Greta eelmise aasta septembris New Yorgis ÜRO kliimateemalisel tippkohtumisel oma noomituskõne pidas, olid sarnasused rabavad. Siit pole kuigi suur liialdus järeldada, et vahepealse 27 aastaga ei ole inimkonna eksistentsi ähvardava ohu vastu mitte midagi ära tehtud.

Ent palju on muutunud, mis võib lõpuks sundida tegutsema. Looduskatastroofid, mis 30 aastat tagasi jäid märkamatuks, on nii palju sagenenud ja ägenenud, et on tõmmanud ülemaailmset tähelepanu sellele, mis on kaalul. Kõnekas on, et põlvkond, kelle kanda jäävad tagajärjed, tuli eelmisel aastal kõigi aegade üheks suuremaks keskkonnameeleavalduseks tänavatele.

Noortel on tänu nende rohkuses peituvale jõule ja sotsiaalmeediale kui võimsale korralduskeskkonnale valitsuste tegutsema ärgitamiseks head võimalused. Alla 25-aastaseid on maailmas üle kolme miljardi, kaks viiendikku kogu rahvastikust. USA-s oli 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse kultuuriliste rahutuste aegu 18‒29-aastasi 41 miljonit. Praegu on seal sama vanuserühma 52 miljonit. Ka on noorte meeleavaldused kasvanud liikumiseks, mis tegeleb nii paljude ühiskonnateemadega, kliimamuutusest rassilise õigluse ja relvade kättesaadavuse piiramiseni, et seda võib võrrelda 1960. aastate lõpus paljusid maailma riike raputanud ühiskondliku aktivismiga.

Miljonid lapsed on kasvanud üles nähes, kuidas mandrijääd sulavad ja temperatuurid tõusevad, ning neil on kõrini ootamisest, millal valitsusjuhid ükskord tegutsema hakkavad. „Vietnami sõda toimis päästikuna, mis radikaliseeris ühe põlvkonna,“ ütleb San Francisco Ülikooli politoloogiaprofessor Stephen Zunes. „Kliima teeb lähiajal sama.“

20-aastane Delaney Reynolds, kes elab Floridas, mis on üks kliimamuutuse suhtes tundlikumaid paiku, on tegematajätmistest üha rohkem nördinud. „Paljud praegu võimul olevad täiskasvanud keskenduvad kaugelt liiga palju rahale ja kasumile,“ ütleb ta. „Me vahetame nad esimesel võimalusel välja.“

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2020. aasta aprillikuu numbrist.

GRETA THUNBERG. Pärast maailma tähelepanu tõmbamist eelmise aasta septembris New Yorgis ÜRO-s esinedes kõneles nüüdseks 17-aastane aktivist Thunberg ka detsembris Madridis ÜRO kliimamuutuse konverentsil. Tema põhiteema oli teadus. „Olen pidanud palju kõnesid ja õppinud, et avalikku esinemist tuleks alustada millestki isiklikust või emotsionaalsest, et köita kõigi tähelepanu,“ lausus ta. „Aga täna ma seda ei tee, sest siis on need fraasid ainus asi, millele inimesed keskenduvad. Faktid ei jää neile meelde, ja sellepärast ma ütlengi need kõigepealt.“  Foto: TOM JAMIESON, NG
FELIX FINKBEINER. National Geographicu noore uurija stipendiumi saaja Finkbeiner (22) asutas 2007. aastal kõigest 9-aastasena Saksamaal oma kodukülas puude istutamise vabaühenduse Plant-for-the-Planet. Tema MTÜ kliimamuutuse teemalistes õpikodades käinud lapsed on saanud oma kogukonnas aktivistideks ja moodustavad enam kui 93 000-pealise „kliimaõigluse saadikute“ väe.  Foto: DANA SCRUGGS, NG
RABAB ALI. Ali (11, pildil koos seitsmeaastase venna Ali Monisiga) on kaevanud Pakistani valitsuse kohtusse süüdistusega, et valitsus on piiranud tema põlvkonna õigust elada tervislikus keskkonnas, lubades kaevandamise ja fossiilkütuste (kivisöe) põletamisega keskkonda rikkuda. Ta sai kohtult kinnituse, et ka alaealisel on hagemisõigus. Hagi esitas Ali nimel tema keskkonnajuristist isa.  Foto: HUMAYUN MEMON, NG
KEHKASHAN BASU. Abu Dhabis sündinud India päritolu Basu (19) elab praegu Kanadas Torontos. National Geographicu noore uurija stipendiumi pälvinud Basu lõi fondi Green Hope ehk Roheline Lootus, et noorte häält kuuldavale tuua. Ta aitas lastel Bengali lahe äärsesse lagedaks raadatud Sundarbansi puid istutada ja istutas puid ühte Bangladeshi põgenikelaagrisse. Tema fondi nimes kajastub tema tulevikuoptimism.  Foto: REBECCA HALE, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657