Erkki Peetsalu: Evolutsioonikõnd

Foto: Rebecca Hale

Vahel on vaja vaatenurka muuta. Eriti praegu, mil maailm on sulgunud koroonaviiruse COVID-19 hirmus karantiini ja inimestel on aega mõtiskleda elu üle, liikuda looduses. Teeme koos ühe teistmoodi mõtteharjutuse, õigemini osaluseksperimendi. Oled valmis? Niisiis: laotame planeedi Maa tekkeloo ja evolutsiooni enda ette maastikule lahti ning hakkame astuma sammuga, mille ulatus ajas on miljon aastat. Astume ühe sammu, läbime miljon aastat. Järgmise sammuga järgmised miljon aastat, ja liigume nii aina edasi.

Maa tekkest kui stardipunktist astuma hakates saame käia päris pika tee, enne kui evolutsioonis väga midagi juhtuma hakkab. Korraga läheb aga asi põnevaks: elu tekib, areneb, pulbitseb ja muutub tohutu kiirusega, liigid tulevad ja lähevad. Võib kerkida küsimus, kas kogu elu teket ja arengut on juhtinud mingi kõrgem teadvus. Planeet Maa ehk Gaia oleks nagu isereguleeruv tervikorganism. Just sellise hüpoteesi püstitas enam kui pool sajandit tagasi James Lovelock – atmosfääriteadlane, kes sattus selle „uuspaganliku“ kontseptsiooni tõttu ülejäänud teadusringkonna põlu alla.

Tõesti, teaduslikus mõttes satume sellise väitega ohtlikku kohta. Kuid mitte vist nii ohtlikku, kuhu jõuame välja oma harrastusteaduslikku evolutsioonikõndi tehes. Jalutuskäigu lõpus, jõudes inimliigi arenguteele, tööstusrevolutsiooni aega ning tänasesse päeva, jääb jalatalla alla väga lühike jupp maad, mis tähistab ajaskaalal meie koduplaneeti pöörases tempos mõjutavaid hiljutisi muutusi. Inimpopulatsiooni plahvatuslik, lausa eksponentsiaalne kasv on vaid üks neist suurtest muutustest, mis kõndi lõpetades varvaste alla mahub. Siis korraga pole enam kuhugi astuda, rännak saab läbi. Kas nii ongi?

Erkki Peetsalu, National Geographic Eesti peatoimetaja

Inimkond on oma tegevusega viinud koduplaneedi erakordselt kompleksse keskkonnakriisi lävele. Maa ägab palavikus, otsekui viirusesse nakatunu, kes vajab puhkust ja ravi.

Me oleme oma maailmaga jõudnud kohta, kus peaksime lähemalt uurima iga võimalikku ja võimatut nägemust, et lõpuni mõista inimkonna ja planeedi Maa praegust olukorda ning teid, mida mööda edasi astuda. Mitte ühtegi esmapilgul veidrat, lausa ketserlikuna tunduvat hüpoteesi ei saa me kõrvale heita, enne kui pole leidnud tasakaalupunkti ja uut ühist navigatsioonisüsteemi edasiseks. See ei ole meeleheide, vaid inimevolutsiooni käigus kogutud sisemine ellujäämistarkus, mis paneb meid nii käituma.

Laota planeedi Maa lugu enda ette laiali, märgi üles olulised daatumid, arvuta välja vahemaad ja hakka sammuma. Võid isegi saapad jalast võtta ja asuda teekonnale paljajalu, et Maad vahetult oma talla all tunda. Igas peatuspunktis, kus evolutsiooni käigus midagi olulist toimus, peatu, mõtle, arutle, tunneta. Kehastu evolutsiooniks ja koge see loomise protsess omal nahal läbi.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Evolutsioonikõnniga praegusesse hetke jõudes on vaatenurk muutunud. Tekib mõistmine elust mingil teisel, mõistusele natuke seletamatul mõistmise tasandil. Selgineb arusaam, et meile kõigile kulub ära tubli annus optimismi ning vaimujõudu järgmise sammu pikkuse ja suuna määramiseks. Inimkond on oma tegevusega viinud koduplaneedi erakordselt kompleksse keskkonnakriisi lävele. Maa ägab palavikus, otsekui viirusesse nakatunu, kes vajab puhkust ja ravi.

Ja meie seisame valikute ees. Järgmine evolutsioonipeatükk algab kohe varba otsast. Oma varvaste imetlemise asemel võiksime väärtustada seda jalatäit maad, millele evolutsioonikõnni lõpus seisma jäime, enne kui edasi tormame.

Erkki Peetsalu

National Geographic Eesti, peatoimetaja

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaanus Sarapuu
Jaanus SarapuuReklaamimüügi projektijuhtTel: 5166 960