Paljutõotav ringmajandus
Meile on vastumeelt visata ära asju, mis ei peaks prügiks saama (näiteks söömata jäänud toitu, mille „parim enne“ on möödas), või kulutada tarbetult ressursse (näiteks jätta tuled põlema, kui oleme ära). See süütunne on meis sügavalt juurdunud. Ütlus „kes hoiab, sel on“, pärineb juba 1500. aastatest.
Ometi me raiskame, suurelt ja väikselt. Tulemuseks on šokeeriv fakt: kõigist mineraalidest, fossiilkütustest, toiduainetest ja muudest toorainetest, mida me Maalt saame ja toodeteks muudame, lõpetab umbes kaks kolmandikku jäätmetena. Ja suure tõenäosusega tekitavad need jäätmed laiemaid keskkonnaprobleeme.
„Plastprügi triivis jõgedesse ja ookeanidesse, sama tegid ka väetatud põldudelt välja leostunud nitraadid ja fosfaadid. Kolmandik toidust roiskus, kuigi samal ajal raadati Amasoonias metsa, et toota rohkem toitu,“ kirjutab keskkonna-vanemtoimetaja Robert Kunzing seekordses kaaneloos „Prügi lõpp“. Mis on suurim prügist tingitud probleem? „Kliima muutub sellepärast, et me põletame fossiilkütuseid ja heidame jäätmed (süsinikdioksiidi) atmosfääri.“
Aga kui need jäätmed saaks ära kasutada ja teha neist midagi muud? Seda kontseptsiooni nimetatakse ringmajanduseks ja see pole täiesti uus. „Vähenda, korduskasuta, võta ringlusse“ on olnud keskkonnakaitsjate juhtmõte 1970-ndatest saadik. Itaalias Pratos on põlvkondade viisi harutatud vanu villaseid kampsuneid üles ja kootud uuteks rõivasteks. Vaske saadi aastakümneid kirikukelladest ja kujudest, tänapäeval tuleb see pigem nutitelefonidest ja lameekraanidest.
Saatsime Robert Kunzigi ja fotograaf Luca Locatelli uurima, kus hakkab ringmajandus kanda kinnitama. Nad leidsid palju näiteid. New Yorgi osariigis tehakse seeneniitidest kompostitavaid pakendeid. Londonis söödavad teadlased õllepruulimisjäätmeid putukatele, kellest saab loomasööt. Kõikjal maailmas vähendavad restoranikokad toidujäätmeid nutiprügikastidega, mis mõõdavad jäätmed ära.
Mõte, et me võime teha prügile lõpu, võib paista otsituna – ja ongi, aga heas mõttes, ütles Kunzig. „See meenutab mulle üht ütlust filmis „Diner“ [„Einebaar“]: „Kui sul pole ilusaid unistusi ... on sul õudusunenäod.“ Ringmajandusega on sama lugu: see on unistus, mille me peame püüdma teoks teha.“
Aitäh, et loed National Geographicut.
Susan Goldberg
National Geographic, peatoimetaja
