Kaks külaelanikku punaste jaode rahvarühmast lähevad kardemonikorjamiselt naastes üle rippsilla. Nende küla Nam Cangi elanikud teenivad suure osa oma sissetulekust kardemonimüügist.  Foto: Ian Teh, NG

Vürtsikas kardemoniretk Vietnamis

Teekond läbi Kagu-Aasia ürgmetsa hinnalist kardemoni korjama.

Orgu, kus me Langiga seisime, ilmus eikusagilt õhupüssiga võõras. Vaat mis huvitav kohtumine, mõtlesin ma.

„Tere. Me eksisime ära,“ ütles Lang, seljas rahvariidemustrilisest käsitsi kootud kangast pluus ning jalas retuusid ja kummikud. „Ega sa pole näinud mu sugulasi? Seitset meest ja kaht naist?“

Siiatulek oli meil võtnud terve päeva. Olime sõitnud mootorratastel konarlikke teid pidi üle mäekuru, kahlanud põlvesügavustes koolmekohtades üle jõgede, tõusnud käänulisi radu pidi mäkke ja isegi astunud kaarega mööda mürgisest maost. Nüüd olime peaaegu kohal: siin lähedal mäe otsas oli musta kardemoni mets, aga me ei leidnud sinna viivat teerada põõsaste ja metsalillede vahel üles. Langi mees Duong oli just läinud seda otsima.

National Geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Selgus, et Lang ja jahimees on pärit samast Hoang Lieni rahvuspargi lähedasest külast. Mees rääkis, et on aastaid rahvuspargis kardemoni kasvatanud, ja teadis täpselt, kus Langi perekond laagris on.

Olime tulnud sellesse Vietnami ja Hiina piiri äärsesse mägisesse rahvusparki vaatama, kuidas siinses metsas kardemoni korjatakse. Giang Thi Lang ja Nguyen Danh Duong elavad rahvuspargi külje all Sa Pa väikelinnas ja on matkajuhid. Olin nendega sõbraks saanud aastaid tagasi Vietnami pealinnas Hanois elades. Langi perekond on 1990. aastatest saadik Hoang Lieni mägedes kardemoni kasvatanud, ja nüüd oli tema noorem vend Cho, kes pere iga-aastast kardemonikorjamisretke juhtis, lubanud mul kaasa tulla.

Mägilinnake Sa Pa on isegi sel erakordselt elurikkal ja looduslikult kaunil maal eriline. See asub otse Vietnami kõrgeima mäe Fan Si Pani (3143 m) kõrval ja umbes 300 ruutkilomeetri suuruse rahvuspargi piiril. See on suurepärane koht matkamiseks ning Sa Pa’s ja sellega külgnevas jõeorus palju põlvkondi elanud väikerahvaste tavadest osa saamiseks.

Minu retk oli suur seiklus ja ühtlasi õppetund Vietnami looduskaitse uuemast ajaloost. Musta kardemoni hakati Hoang Lieni mägedesse istutama 1990. aastatel. Kardemonikasvatus vahetas välja keelatud oopiumikasvatuse, mis kunagi aitas ülal pidada Indohiina koloniaalmajandust. Samal ajal on Hoang Lieni rahvuspark Vietnami sõjajärgsete looduskaitse jõupingutuste sümbol. Siin on ju vastuolu: kuidas saab ühes metsas kaitsta taimede liigirikkust ja samal ajal pidada tulusaid istandusi?

Minu retk algas Hanois, üle 300 kilomeetri kagu pool.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2020. aasta veebruarikuu numbrist.

Üha rohkemad vaprad seiklejad võtavad reisisihiks Vietnamis Hiina piiri ääres asuva Hoang Lieni rahvuspargi. Sealsetes metsades kasvab must kardemon ehk thao qua, mis on kohalikus nuudlisupis pho’s ja teistes Vietnami toitudes tähtis maitseaine.  Foto: Ian Teh, NG
Toored kaunad on punased, aga lähevad röstides tumepruuniks või mustaks. Musta kardemoni müüakse põhiliselt Hiina vahendajatele või kasutatakse rahvaravimina.  Foto: Ian Teh, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657