Meie mustmiljon mikroobi
Meie keha on koduks triljonitele mikroobidele, ja selgub, et nad on meie tervisele hädavajalikud.
MIDA ROHKEM teadlased uurivad meie sees ja peal elavaid mikroobe, seda rohkem saavad nad teada nende pisiorganismide üllatavast mõjust sellele, kuidas me välja näeme, tegutseme, mõtleme ja tunneme. Kas meie tervis ja heaolu sõltub tõesti bakteritest, viirustest, seentest ja algloomadest, kes elavad meie sooles, kopsudes, nahal või silmamunadel? Mis veider kontseptsioon – et pisilased, keda me kaasas tassime, paistavad suuresti määravat selle, kes me oleme.
Mikrobioomi, selle kireva mikroorganismide loomaaia mõju võib olla tohutu – ja alata uskumatult vara. Ühes mullu avaldatud uuringus näitasid teadlased, et isegi nii kaasasündinuks peetav asi nagu lapse temperament võib olla seotud sellega, kas lapse sooles elutsevad bakterid on valdavalt ühest perekonnast: mida rohkem on perekonna Bifidobacterium baktereid, seda päikselisem beebi.
Seda täheldasid Anna-Katariina Aatsinki ja tema kolleegid Soome Turu Ülikoolist 301 imiku roojaproovide analüüsi põhjal. Lastel, kelle organismis oli kahe kuu vanuses perekonna Bifidobacterium bakterite osakaal kõige suurem, oli kuuekuusena suurema tõenäosusega iseloomujoon, mida teadlased nimetavad positiivseks emotsionaalsuseks.
Mikrobioome uuriv teadusharu mikrobioomika on alles üsna uus. See sai õige hoo sisse kõigest 15 aastat tagasi, mis tähendab, et enamik seniseid uuringuid on olnud esialgsed ja väikese mahuga, tehtud vaid kümmekonna hiire või inimese peal. Teadlased on leidnud mikrobioomi seoseid haigustega, aga selgeid põhjuslikke järeldusi meie hiiglasliku pisiolenditest kaaskonna mõju kohta meile kui peremeesloomadele ei suuda nad veel teha. Ent juba see kaaskond ise on peadpööritav: praegu arvatakse, et keskmisel inimesel on mikroobe umbes 38 triljonit, pisut rohkem kui keha enda rakke. Ja väljavaated selle mikroobide armaada meie kasuks tööle panemiseks on ahvatlevad.
Kõige optimistlikumate teadlaste arvates võib mitte kuigi kauges tulevikus olla igapäevane asi manustada annustena tervislikke mikroobe, kas siis prebiootikumidena (kasulikele mikroobidele kasvusubstraadiks olevate ühenditena), probiootikumidena (kasulike mikroobide endina) või rooja mikrobioomi siirikute ehk nn roojasiirikutena (tervete doonorite mikroobirikkast roojast valmistatud bakteripreparaatidena), ja see aitab meil olla tippvormis – seestpoolt väljapoole.
Mikrobioomist rääkides mõeldakse enamasti seedekulglat, kus elab üle 90 protsendi meie keha mikroorganismidest. Ent teisedki kehapiirkonnad kihavad elust. Mikroobe elab igal pool, kus keha sisekeskkond saab kokku väliskeskkonnaga: silmades, kõrvades, ninas, suus, tupes, pärakus, kuseteedes. Neid on ka naha igal sentimeetril, eriti tihedalt kaenla all, kubemepiirkonnas, varvaste vahel ja nabas.
Ja mis tõeliselt hämmastav: igal inimesel on isesugune mikroobikooslus, millist pole mitte kellelgi teisel. Seniste tähelepanekute järgi on võimalik, et kahe inimese mikrobioomis pole mitte ühtki kattuvat mikroobiliiki, ütleb Rob Knight San Diego California Ülikooli mikrobioomilise innovatsiooni keskusest. Mikrobioomide unikaalsusel võib olla rakendusi isegi kohtumeditsiinis, arvab ta. „Esemetele või pindadele, mida inimene puudutab, jääb naha mikrobioomi jälgi, mille järgi on võimalik inimest tuvastada.“ Võib-olla hakkavad politseiuurijad kunagi võtma kuriteopaikadest mikroobiproove, umbes samamoodi nagu praegu laotatakse laiali sõrmejäljepulbrit.
Siin on mõned teadlaste tähtsamad avastused selle kohta, kuidas mikrobioom meid meie elukaare jooksul ‒ imikueast vanaduseni ‒ mõjutab.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2020. aasta jaanuarikuu numbrist.
