Kell on 8 hommikul. Vee all on juba piisavalt valgust, et sukeldujad (esiplaanil Greg Nowell) saaksid viia Cirkewwas Paradise’i lahe põhja väärtusliku karbitäie haipoegi. See on Malta Hailaboril üheksas haipoegade lahtilaskmine ja sel korral saavad uue eluvõimaluse 65 harilikku koerhaid.  Foto: Rasmus Loeth Petersen

Malta haibeebide uus võimalus

Kirglik sukelduja ja looduskaitsja Greg Nowell alustas ligi kümne aasta eest Maltal oma elutoa akvaariumis haipoegade kasvatamist. Koostöös haide entusiasti Andrej Gajićiga sai ettevõtmisest Hailabor – vabaühendus, mille egiidi all on koos teadlastest sõprade ja vabatahtlikega tagasi merre lastud sadu hukust päästetud koerhaisid.

„Oleme kokku leppinud. Ma võtan teid siis kell 2.45 auto peale,“ ütleb Greg abivalmilt.

„Öösel?“

„Jah,“ muigab ta.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Tõesõna, kohaliku kalaturu ukse taga peab valmis olema juba kell kolm öösel, sest vaid tunnike hiljem käib kalakastide vahel vilgas sagimine ja kauplemine. Nii Malta pealinna Valletta kui ka ümbritsevate külade kaupmehed, kokad ja restoranipidajad haaravad värskelt püütud haidega kalakastid lennult.

Nii jääbki Hailabori vabatahtlikele vaid tunnike, et leida kalurite saagi seast üles kahe põhjalähedase eluviisiga koerhai, suure koerhai (Scyliorhinus stellaris) ja hariliku ehk väikese koerhai (Scyliorhinus canicula) viljastatud munadega emasloomad, lõigata lahti nende kõhud, võtta välja haimunad ning viia need akvaariumisse arenema ja kasvama – et veel päästa, mis päästa annab. Kui kõik läheb hästi, lastakse pärast koorumist ja pooleaastast kosumist vaid paarikümne sentimeetri pikkused haibeebid sukeldujate abiga tagasi Vahemerre.

Kõik see sai aga alguse inglasest elektriku ja sukeldumishuvilise Greg Nowelli elutoast. Kümmekond aastat tagasi Maltale kolinuna jalutas Greg Valletta kalaturul, kui tema silme ees ühe koerhai kõhust äkitselt munakapsel „välja vupsas“.

„Muna ulatus otsapidi hai seest välja! Võtsin selle kätte ja mõtlesin, et mida paganat ma sellega nüüd peale hakkan. Otsustasin, et hea küll: muna tundub terve, midagi oleks nagu sees ka, panen kodus akvaariumi ja vaatan, kas sellest midagi ka välja tuleb. Muna hakkaski järgmistel nädalatel arenema. See oli puhas uudishimu,“ meenutab mees.

Kalaturu külastamine sai Gregile igapäevaste töökohustuste kõrvalt harjumuseks ning kodusesse akvaariumi jõudis teisigi koerhaide munakapsleid. Kahjuks ei jõudnud esimene leid ega ka järgmised arengus kahe kuu tähisest palju kaugemale – esimese haibeebi merre laskmiseni läks kaks aastat katsetusi.

„Õige temperatuuri leidmine oli tõsine heureka-hetk,“ räägib Greg elavnedes. „Koerhaid on põhjalähedase eluviisiga ja elavad sügaval, nii ei tohi akvaariumivee temperatuur tõusta üle 22 kraadi. Pärast seda, kui lisasime akvaariumile jahutussüsteemi, kooruvad haipojad juba ligi 95-protsendilise tõenäosusega.“

Maailma esimene kalaturult pärinevast munast sündinud ja kasvanud haipoeg lasti pidulikult tagasi loodusesse 2013. aastal ning praeguseks on sel viisil Vahemerre tagasi jõudnud 314 haibeebit. Kahe entusiasti pingutusest on nüüdseks saanud rahvusvaheline, kümneid vabatahtlikke ja tudengeid kaasav algatus Malta Hailabor (Sharklab-Malta), mis lisaks Maltale on kanda kinnitanud ka Bosnias ja Hertsegoviinas, Hispaanias ning Kreekas.

Haipojad ise on juba mõnda aega Gregi elutoast välja kolinud ja kasvavad Malta Akvaariumikeskuse (Malta National Aquarium) ruumides. Akvaariumikeskusest on saanud oluline koostööpartner ja info jagaja külastajatele.

Sukeldujana lasi Greg esimese haipoja loomulikult ise lahti, ja olgugi et seda lugu on ta tõenäoliselt mitmeid kordi jutustanud, võib praegugi tema silmist näha, mida see mehele tähendas: „Ma ei tea, oli see nüüd soolane merevesi mu maskis või pisarad – aga see oli ilus!“

Haisid leidub peaaegu kõigis maailma meredes, üksikuid liike ka magevees. Kokku on neid rohkem kui 500 liiki. Lihasööjatena (osa liike on ka planktonitoidulised) on tegemist ökosüsteemi jaoks oluliste võtmeliikidega. Nii nagu hunt on Eesti metsa sanitar, on haid maailma meredes vajalikud loodusliku tasakaalu hoidjad.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2019. aasta detsembrikuu numbrist.

Teksti autor: Randel Kreitsberg

Äsja lahti lastud noor harilik koerhai on leidnud esimese turvalise paiga vetikapuhmaste vahel. Akvaariumist suurde merre jõudnud haipojad on alguses hämmingus ning hakkavad järk-järgult avastama seda uut ja suurt maailma, mis neile avanes.  Foto: Rasmus Loeth Petersen
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657