Kuidas vabaneda plastisõltuvusest?
Kuidas mugavad äravisatavad plastesemed hakkasid valitsema meie igapäevaelu – ja kuidas me neist harjumustest lahti saaksime, et säästa planeeti.
Esmapilgul võib olla raske aru saada, mida on ühist sellistel asjadel nagu hambaharjad, rehvid, sigaretid ja jalatsid.
Lähemalt uurides aga taipad, et sageli on nad, nagu nii paljud teisedki meie igapäevaesemed, tehtud vähemalt osaliselt plastist, sellest imematerjalist.
Nüüd on see materjal kogu planeedi probleem. Kuna plasti segatakse teiste materjalidega ja ka erinevaid plaste omavahel, näiteks jalatsites, on seda tihti raske või võimatu ringlusse võtta. Paljudes kohtades pole võimalik plastjäätmeid ümber töödelda, põletada või prügilasse ladestada, rääkimata kõigest sellest prügist, mis jõuab jõgedesse ja ookeanidesse. Ja nii alustavad plastesemed pärast lühikest kasulikku eluiga enamasti oma ilmselt sajanditepikkust surmajärgset elu prügina.
Neid visatakse jõgedesse ja vesi uhub nad merre. Nad lagunevad tibatillukesteks tükikesteks ehk mikroplastideks. Neid kübemeid söövad suured ja väikesed mereloomad. Plastikübemed segunevad meresoolaga ja lõpuks sööme neid ka meie, ja selle mõju pole teada. Veel pisemaid osakesi ehk nanoplaste hingame me sisse: teadlased leidsid neid hiljuti kaugetest mäetippudest ja isegi Arktikast, kuhu tuul neid vihma ja lumega segunenult kannab.
Imematerjalist on nüüd saanud õudusunenägu.
Üha enam nõuab vastust küsimus, kuidas saada seda esimest ilma teiseta. Pool sajandit on keskkonnakaitsjate vastus olnud: vähenda, korduskasuta ja võta ringlusse. Ent plasttooteid või plastpakendis tooteid müüvatel firmadel pole vähendamiseks või korduskasutuseks eriti stiimuleid, ning kunagi võluvitsaks peetud ringlussevõtt võib olla keeruline ja kallis. Kuna aga plastireostus on nüüd üleilmne probleem, on riskid suurenenud ja rahva teadlikkus paranenud.
Praegu näib toimuvat kultuuriline nihe. Plastjäätmed on hakanud meile muret tegema. Ettevõtjad loovad toodetele uusi alternatiive, millest neid ei tekiks. Eesmärk ei ole demoniseerida asju, mille me leiutasime heal põhjusel ja heade kavatsustega, vaid leida viise, kuidas saada kahte head korraga: plasti kasutada ja seda mitte sisse süüa.
Meie elu iga tahk, kuhu plast on tunginud, on isesugune proovikivi. Igal esemel on oma lugu.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2019. aasta detsembrikuu numbrist.
