Erkki Peetsalu: Heategu ei hüüa tulles

Foto: Rebecca Hale

Kui sünnib uus ilmakodanik, on tema südames juba avanenud ta isiklik heade tegude konto. Kuidas ta seda kasutama õpib, sõltub ümbritsevatest inimestest ning tema kasvukeskkonnast. Mida suuremaks ta kasvab, seda suuremaks muutub tõenäosus, et väiksena südames avatuna olnud heade tegude konto sulgub, läheb n-ö uinunud olekusse. Kas, millal ja kuidas isiklik heateokonto taas avaneb, oleneb inimese elusündmustest ning teadlikkusest.

Aastalõpp on Eestis traditsiooniliselt heategevuse aeg, mil abivajajad kallatakse üle tähelepanu ja toetusega, unustades nad sageli järgnevaks 12 kuuks. Vabaühenduste Liidu eestvõttel toimuvad tänavu detsembris annetustalgud, et tuua heategevus teadlikumalt meie ühiskonna fookusesse ja edendada siinset annetuskultuuri. Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene, maailmas oleme selle näitajaga 66. kohal. Kuna ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad, soovivad annetustalgute eestvedajad aidata ka Eesti sellele arengurajale. Kuidas vältida aga võimalikke karisid?

Heategevus on tundlik teema, igaühe sisemine asi – nagu hinge hoiak või meeleseisund, häälestumine teiste teenimisele. Kuigi heategevusest on juttu palju, ei ole heateo tegemine sobiv avalikuks kuulutamiseks nagu jäätiseauto tulek: „Tähelepanu, tähelepanu! Siit ma tulen, ja teen palju head!“ Heategemise ümber trummi lüües tõmbame oma heale teole otsekui vee peale …

Erkki Peetsalu, National Geographic Eesti peatoimetaja

Need, kes investeerivad heateo turundamisse kordades rohkem kui tegelikku heateosse, on silmakirjalikud abivajajate ärakasutajad.

Miks see nii on? Vanasõna „Õnnetus ei hüüa tulles“ sobib kirjeldama abivajajaid ühiskonna kõige erinevamatest kihtidest. Ei ole vahet, kas inimene on vähem või rohkem haritud, vanem või noorem, vaesem või rikkam, haigem või tervem – me kõik võime erinevatel põhjustel sattuda ootamatult olukorda, mis pärsib eluga toimetulekut. Kaasinimeste igasugune toetus ja abi võivad sellistel hetkedel olla hindamatu väärtusega. Kui aga toetajad hakkavad end heategijatena ise püünele upitama, tähendab see sisuliselt enda kergitamist abivajajate arvelt. Ettevõtted ja organisatsioonid, kes on välja töötanud oma sotsiaalse vastutustunde põhimõtted ning viivad ellu ühiskonnale suunatud projekte, on kahtluseta välja teeninud tänu ja tunnustuse. Kuid need, kes investeerivad heateo turundamisse kordades rohkem kui tegelikku heateosse, on silmakirjalikud abivajajate ärakasutajad.

Igaüks, kes teeb teisele head, võiks läbi valgustada oma hingesopi ja küsida endalt üdini ausalt: mis motiividel ma seda teen? Kas soovin head tehes tegelikult midagi vastu saada, seda välja ütlemata, kuid salaja oodates ja eeldades? Kas soovin näida paremana kui tegelikult olen? Küsimusi on veel, igal omad. Kui mina olen endalt neid küsimusi erinevates eluolukordades küsinud, olen pidanud ehmatusega silmitsi seisma oma varjukülgedega. Mõned avastused enda kohta pole olnud meeldivad, vaid lausa vastikult piinlikud iseendalegi, kuid nende märkamine ja tunnistamine on aidanud edasi tegutseda puhtamalt pinnalt ja parema tundega.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Heategu ei hüüa tulles. Kui palju on mu heade tegude kontole sügavalt südamest tulevaid tegusid kogunenud, polegi ju kellegi teise asi peale minu. Peamine, et iga mu päev oleks minu enda jaoks päriselt heade tegude päev.

Erkki Peetsalu

National Geographic Eesti, peatoimetaja

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Markus Savi
Markus SaviReklaamimüügi projektijuhtTel: 58 807 706