Laste muret oma planeedi pärast ei tohi pisendada
Tähistame peagi Antarktise mandri avastamise 200. aastapäeva. See oluline verstapost maailma geograafilises ajaloos oli ühe julge meresõidu tagajärg ja meile lähedasem kui paljud teised.
Kui siinsamas Saaremaal üles kasvanud meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen Antarktise poole teele asus, oli maailmameri märksa puhtam ja mure maakera pärast palju väiksem kui praegu. Tänavu suvel võtsid eestlased Bellingshauseni mereretke taas ette ja seda mitte niivõrd geograafilise avastuse tähtsuse, kui just meie koduplaneedil aset leidnud keskkonnamuutuste pärast. Ei ookeanivesi ega atmosfääriõhk tunne riigipiire ning me oleme kõik ühtmoodi võrdselt vastutavad Maa ja tema käekäigu eest.
Inimkonda on alati kannustanud püüd tagada oma lastele parem elu, ometi kasvab täna 2,2 miljardit last üles teadmises, et neil tuleb tõsiselt rinda pista meie poolt pärandatud kliimamuutuste tagajärgedega. See näitab, et oleme elanud järgneva põlvkonna arvelt, teinud nii mõndagi valesti või sootuks tegemata jätnud. Selle tagajärjeks on meie laste üha kasvav mure homse pärast. Nende sõnum on kantud meeleheitest ja lootusetusest, sest nad jagavad meiega planeeti, mille käekäigu üle nad ise otsustada ei saa. Meie vastutustunne on ainus, millele nende lootus saab toetuda.
Planeedi päästmine on kahtlemata iga inimese kodanikukohus. Inspireerigu kliimastreikijad meid kõiki rohkem pingutama ja on lootus, et nende laste innustusel me lõpuks saamegi millegi suurega hakkama.
Laste muret oma planeedi pärast ei tohi pisendada. Kui uues põlvkonnas süveneb juba nii varakult abitus ja lootusetus, siis oleme tulevikku silmas pidades kaotanud midagi väga väärtuslikku.
Kui üks väike riik võib maailma muuta, siis on see võimalus ka lastel. Kliimamuutus on globaalne probleem, kuid lahendused on enamasti kohalikud ja saavad alguse pealtnäha väikestest muutustest. Eesti on seda varemgi tõestanud – siit rohujuure tasandilt alguse saanud liikumine tõi septembri keskel maailma koristama 20 miljonit inimest. Nüüd on meie IT-sektor võtnud endale eesmärgi saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2030 ja nõustab ning inspireerib ettevõtteid mujaltki.
Kliimamuutus ja planeedi halvenev keskkonnaseisund on tõenäoliselt suurim oht inimkonnale läbi kogu meie senise evolutsiooniperioodi. Planeedi päästmine on kahtlemata iga inimese kodanikukohus. Inspireerigu kliimastreikijad meid kõiki rohkem pingutama ja on lootus, et nende laste innustusel me lõpuks saamegi millegi suurega hakkama.
Hoiame Eestit ja meie koduplaneeti!
Kersti Kaljulaid
Eesti Vabariigi president