Kersti Kaljulaid ÜRO peaassambleel New Yorgis 25. septembril 2019.  Foto: VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI

Laste muret oma planeedi pärast ei tohi pisendada

Tähistame peagi Antarktise mandri avastamise 200. aastapäeva. See oluline verstapost maailma geograafilises ajaloos oli ühe julge meresõidu tagajärg ja meile lähedasem kui paljud teised.

Kui siinsamas Saaremaal üles kasvanud meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen Antarktise poole teele asus, oli maailmameri märksa puhtam ja mure maakera pärast palju väiksem kui praegu. Tänavu suvel võtsid eestlased Bellingshauseni mereretke taas ette ja seda mitte niivõrd geograafilise avastuse tähtsuse, kui just meie koduplaneedil aset leidnud keskkonnamuutuste pärast. Ei ookeanivesi ega atmosfääriõhk tunne riigipiire ning me oleme kõik ühtmoodi võrdselt vastutavad Maa ja tema käekäigu eest.

Inimkonda on alati kannustanud püüd tagada oma lastele parem elu, ometi kasvab täna 2,2 miljardit last üles teadmises, et neil tuleb tõsiselt rinda pista meie poolt pärandatud kliimamuutuste tagajärgedega. See näitab, et oleme elanud järgneva põlvkonna arvelt, teinud nii mõndagi valesti või sootuks tegemata jätnud. Selle tagajärjeks on meie laste üha kasvav mure homse pärast. Nende sõnum on kantud meeleheitest ja lootusetusest, sest nad jagavad meiega planeeti, mille käekäigu üle nad ise otsustada ei saa. Meie vastutustunne on ainus, millele nende lootus saab toetuda.

Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president

Planeedi päästmine on kahtlemata iga inimese kodanikukohus. Inspireerigu kliimastreikijad meid kõiki rohkem pingutama ja on lootus, et nende laste innustusel me lõpuks saamegi millegi suurega hakkama.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Laste muret oma planeedi pärast ei tohi pisendada. Kui uues põlvkonnas süveneb juba nii varakult abitus ja lootusetus, siis oleme tulevikku silmas pidades kaotanud midagi väga väärtuslikku.

Kui üks väike riik võib maailma muuta, siis on see võimalus ka lastel. Kliimamuutus on globaalne probleem, kuid lahendused on enamasti kohalikud ja saavad alguse pealtnäha väikestest muutustest. Eesti on seda varemgi tõestanud – siit rohujuure tasandilt alguse saanud liikumine tõi septembri keskel maailma koristama 20 miljonit inimest. Nüüd on meie IT-sektor võtnud endale eesmärgi saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2030 ja nõustab ning inspireerib ettevõtteid mujaltki.

Kliimamuutus ja planeedi halvenev keskkonnaseisund on tõenäoliselt suurim oht inimkonnale läbi kogu meie senise evolutsiooniperioodi. Planeedi päästmine on kahtlemata iga inimese kodanikukohus. Inspireerigu kliimastreikijad meid kõiki rohkem pingutama ja on lootus, et nende laste innustusel me lõpuks saamegi millegi suurega hakkama.

Hoiame Eestit ja meie koduplaneeti!

Kersti Kaljulaid

Eesti Vabariigi president

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657