Amanda Shayna Ahteck New Jerseyst Holmdelist sai oma teadustööks inspiratsiooni füüsikatunni ajal salaja heegeldades. Ta heegeldas elektrit juhtivast roostevabast terasniidist silmusteahelad, millest moodustuvad käe kõõluseid matkivad pehmed venivad sensorid. Ahteck loodab, et tema käelkantav Bluetoothi-seade lihtsustab näiteks virtuaalreaalsuse kasutamist ja aitab nägemisvõi kehalise puudega inimestel loomulikumal viisil arvutiga suhelda.  Foto: DINA LITOVSKY

Aeg on küps: rohkem neide teadusesse

Tulevikus on teaduses üha rohkem naisi. Loodus-, täppis- ja tehnikateaduste erialadel töötamisest huvitatud tüdrukutele mõeldud mentorlusprogrammid innustavad uut õpilaste põlvkonda ‒ ja tõrjuvad takistusi, mis on eelmisi põlvkondi neilt aladelt eemal hoidnud.

Kuueteistaastast Shriya Reddyt on nii kaua kui ta mäletab huvitanud reaalained. Seitsmeselt luges ta koos arstieksamiteks õppiva emaga bioloogiaraamatuid. Kuuendast klassist saadik võistles ta rasketel teaduskonkurssidel. Üheksandale klassile eelnenud suvel alustas ta uurimistööd Detroitis Wayne’i Osariigiülikooli biotehnoloogia laboris, kus ta töötas välja mitteinvasiivse meetodi melanoomikollete kiireks diagnoosimiseks. Selle projekti eest pälvis ta mullu mais prestiižsel rahvusvahelisel noorte teaduskonkursil International Science and Engineering Fair (ISEF) ühe peaauhindadest.

„Teadus uurib, kuidas ja miks asjad juhtuvad,“ ütleb Reddy. „Ma tõesti tahan selles osaline olla.“ Reddy kindel otsus langeb aega, mil kõikjal USA-s tehakse üha suuremaid jõupingutusi, et tuua rohkem tüdrukuid loodus-, täppis- ja tehnikateaduste ehk lühendatult LTT valdkonda (ingl science, technology, engineering, mathematics e STEM). Ülikoolid ja asutused, NASA-st USA Mereväeakadeemiani, korraldavad tüdrukutele LTT päevi. Organisatsioonid, näiteks New Yorgi Teaduste Akadeemia, viivad LTT valdkonna naisi kokku tütarlastega, kes soovivad nõu ja juhendamist. USA Teaduse Populariseerimise Ühingu ISEF-programm pakub gümnasistidele võimalust rahvusvahelisel tasemel võistelda. Tänavusel ISEF-il võistles 1842 finalisti, poisse ja tüdrukuid ühepalju, ning kolm neljast peaauhinnast anti tüdrukutele, kellest üks oli Reddy. „Juba ainult seal osalemine oli vapustav elamus,“ ütleb ta.

Biokeemik ja Ameerika Ülikoolide Liidu president Mary Sue Coleman on naiste teadustuleviku suhtes optimistlik. Kui ta käis 1959. ja 1960. aastal gümnasistina ISEF-il, oli seal osalejate seas tüdrukuid umbes 35 protsenti. Sooline tasakaal on tema sõnul tähtis, kuna naised toovad teaduse keerdküsimuste uurimisse värskeid vaatenurki. „Erineva elukogemusega inimesed küsivad erinevaid küsimusi,“ ütleb ta. Mõnes asjas on tasakaaluni siiski veel tublisti maad. Tänavu võistles ISEF-il mikrobioloogia ja biokeemia kategoorias neidusid rohkem kui noormehi, aga matemaatikas ja mehaanikas alla kolmandiku. LTT erialadel saab kõrgeid teaduskraade järjest rohkem naisi, aga professorikohtadel ja LTT-põhiste tööstusettevõtete juhtkonnas on mehed enamuses, ütleb USA Naisteadlaste Liit.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Olukord on siiski hakanud muutuma, räägib Teaduse Populariseerimise Ühingu president ja tegevjuht Maya Ajmera.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2019. aasta novembrikuu numbrist.

Vene keskkooliõpilane Inna Larina vaatab 2019. aasta ISEF-il läbi vaatlusseadme, mille ta koos võistkonnakaaslase Natalja Ivlijevaga konstrueeris. See traadita seade on varustatud sensoritega, mis registreerivad vahemaa mingi takistuseni (nt kõnniteeservani), ja aitab pimedatel või vaegnägijatel võõras kohas liikuda.  Foto: DINA LITOVSKY
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657