Kollektsiooni kuraator Justin Mann hoiab süles Atlandi tuura (Acipenser oxyrinchus). Liiki ohustavad paisud, mis tõkestavad kalade tee sigimisaladele. Kollektsioon on teadlastele väärtuslik, sest näitab, kuidas keskkonnamuutused kalu mõjutavad.  Foto: CRAIG CUTLER

Koht, kus kalade aeg on peatunud

Ühe Louisiana bioloogi hiigelsuur – ja tontlik – kalakollektsioon näitab, kuidas inimene on tõuganud mõned liigid väljasuremiseni.

See on õudusfilmi režissööri unistuste looduslookollektsioon. Selle leiab, kui sõita New Orleansist umbes 15 kilomeetrit kagusse, Mississippi jõe ühe käänaku juures asuvale maatükile, mis on osalt soo ja osalt mets ja kuhu viivat pinnasteed hüütakse Metssea teeks. Vasakule jäävas rägastikus elavad alligaatorid ja kilplõugmaod. Paremal seisab lõhkeainepunker number A3, mille küljed on plahvatuseohu vastu tugevasti pinnasega kindlustatud ning mille laadimisdoki on ajahammas praguliseks närinud ja viltu vajutanud.

Niisuguseid punkreid on sellel umbes 160-hektarisel maavaldusel 26 ja enamik neist on mahajäetud. Teise maailmasõja ajal peatusid siin USA mereväe laevad, et võtta enne merele minekut peale suurtükimürske. Hiljem treenis Luure Keskagentuur siin Kuuba partisane 1961. aasta õnnetuks Sigade lahe dessandiks.

Nüüd kuulub see koht Tulane’i Ülikoolile ja siin käivad enamasti bioloogid, keda tõmbavad siia punkrites A3 ja A15 hoitavad ligi kaheksa miljonit surnud kala. (Ühes teises punkris hoitakse Monroe Louisiana Ülikooli kalakollektsiooni.)

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Punkrites ligunevad kalad tihedalt suletud purkide sees alkoholis. Eri suurusega purgid on rivistatud kolme meetri kõrgustele ja 11 meetri pikkustele riiulitele, rida rea järel. Mõned säilikud on võõramaised. Paarkümmend luitstuura on tropis koos 19-liitrises purgis, läbikumavad nokised taeva poole tõstetud, ja näevad välja nagu maavälisel palvekoosolekul osalejad. Põhikollektsiooni 22 reast üheksas on aga karplased, mis enamasti tähendab prügikalu. Õigupoolest ongi kollektsiooni põhitunnuseks liikide tavalisus.

See on maailma suurim kalakollektsioon, aga see tiitel on tärnidega.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2019. aasta oktoobrikuu numbrist.

Kolm Mehhiko lahest 1954. aastal püütud alakoonu (Hyporhamphus unifasciatus) näitavad bioloogi Royal D. Suttkusi kollektsiooni ajalist haaret. Suttkus dokumenteeris selle piirkonna kalaasurkondades toimuvaid muutusi üle 50 aasta.  Foto: CRAIG CUTLER
Vöödiline tiibkala, Pterois volitans  Foto: CRAIG CUTLER
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657