Mets kahaneb, meri pühib minema elusid

Indias ja Bangladeshis Bengali lahe ääres enam kui 10 000 ruutkilomeetril laiuv maailma suurim katkematu mangroovmets Sundarbans on koduks paljudele looma- ja taimeliikidele. Piirkonna 7,5 miljonile elanikule on see mets looduslik tõke, mis kaitseb neid tõusuvete ja tormide eest. Kuna aga inimesed raiuvad puid maha ja tõusev meri toob metsa soolast vett juurde, on mets ja ka maa ise kahanemas. Üle miljoni rannikualade elaniku on juba kolinud põhja poole.  Foto: Arko Datto, NG

Tõusev vesi ja röövraie murravad puid, mis kaitsevad India ja Bangladeshi rannikut.

Sellest, et ta maja on sama hästi kui läinud, sai Bulu Haldar aru siis, kui tema eesukse juurde triivis ühe ammusurnud sõbra surnukeha.

Kaldatamm, mis Loode-Bangladeshi Khulna rajoonis asuvat Ida-Dhangmari küla kaitses, oli mitu nädalat ähvardanud vajuda Pasuri jõkke. Kõigepealt oli üks metsik torm purustanud tammi betoonist väliskihi. Seejärel, 2017. aasta lõpus, hakkas jõgi purema poorset muldtammi ennast. Kohalikud paigaldasid kiiruga liivakotte, aga sellega ostsid nad ainult mõne päeva armuaega. Kui jõgi lõpuks Haldari aiast üle tee jäävale surnuaiale valgus, uhtudes välja luustikke ja reostades küla joogiveetiigid, täitus Haldari ühetoaline majake vöökõrguselt pruuni mudase veega.

„Ma ei saanud oma maja kaitseks enam mitte midagi teha,“ ütles naine. „Me olime abitud nagu lapsed.“

Umbes 50-aastasel hoolikalt sätitud riietusega lesel Haldaril oli vähemalt mingit aimu, mis tulemas on. Ta oli näinud, kuidas küla servalt algav hiigelsuur mangroovmets Sundarbans oli taandunud, selle puud näinud järjest hädisemad välja. Ta oli tähele pannud, kuidas vesi näis ammutavat metsa nõrkusest jõudu. Ainus üllatus oli Haldarile tema sõnul see, et küla kaitsetammid nii kaua vastu pidasid. „Puud kaitsesid meid, aga me kohtlesime neid väga halvasti,“ ütles ta. „Nii et nüüd kannatame me kõik selle tagajärgi.“

Bangladeshis ja sellega külgnevas India Lääne-Bengali osariigis on tuhandeid selliseid külasid nagu Ida-Dhangmari – paiku, kus jääb järjest vähemaks looduslikke tõkkeid, mis neid süveneva kliimamuutuse eest kaitsevad. Sealne maa on laudtasane ja seda läbivad risti-rästi Himaalaja sulaveest tulvil jõed. Bengali lahelt tungivad sageli peale võimsad tsüklonid, milles mõnikord hukkub tuhandeid inimesi. Üleujutusi on igal pool.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Umbes kahe Iirimaa suuruses Bangladeshis elab 160 miljonit inimest. Mõned sealsed põllumehed nimetavad oma kodumaad jumala vingerpussiks: muld on fantastiliselt viljakas, aga alati on oht, et sind uhutakse minema. 1998. aasta eriti koletu veeuputus ujutas üle umbes 70 protsenti riigist.

Üks asi, mille peale selle piirkonna rannarahvas võis alati loota, nagu nad tundsid, on Sundarbans, maailma suurim katkematu mangroovmets. See mõlemal pool India-Bangladeshi piiri enam kui 10 000 ruutkilomeetril laiuv üleujutusi taluvate puudega soine tihnik on nagu roheline müür, mis imab endasse tormiüleujutusi ja vaigistab kõige hullemaidki tsükloneid. Peale selle annab see mets maainimestele rikkalikult mett ja tema veed kalu. „Sundarbans on meie ema,“ ütles Bangladeshi Haringari küla kalurite liidu sekretär Joydev Sardar. „Ta kaitseb ja toidab meid ja annab meile tööd.“

Ent pärast inimese ja looduse aastatepikkuset hävitustööd paistab, et mangroovide võimetel on piirid. Röövraie, enamasti ehitusmaterjali saamiseks, et piirkonna kasvavat elanikkonda ära majutada, on teinud metsa äärealad hõredaks. Samal ajal hävitab mere pealetungi tõttu suurenev soolsus paljusid väärtuslikumaid ja tõhusamini torme peatavaid puuliike, näiteks kohalikku kukkurpuuliiki sundari’t, mille järgi mets on nime saanud. Soolsusrünnak tuleb nii maa kui ka mere poolt: Indias jõgede ülemjooksudele rajatud paisud on vähendanud magevee sissevoolu Sundarbansi, ja samal ajal toob kliimamuutusest tingitud meretaseme tõus mangroovidesse soolast vett juurde.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2019. aasta juulikuu numbrist.

Hugli jõe suudmes asuva Sagari saare mõned osad on nüüd tõusu ajal ülejäänud saarest ära lõigatud.  Foto: Arko Datto, NG
Päevatöölised parandavad Sagari saare kaldal mullast tulvatõkkeid. Tsüklonid ja tormitulvad tugevnevad, aga kuna hädaolukorrale reageerimise korraldus on paranenud ja varjendid tõhusamad, jääb inimohvreid vähemaks.  Foto: Arko Datto, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657