National geographic logo

Zimbabwe vaprad naisloodusvahid murravad müüte

Ainult naistest koosneva mittetulundusliku salaküttimisvastase üksuse Akashinga liige Petronella Chigumbura harjutab Zimbabwe looduses luurevõtteid.  Foto: Brent Stirton, NG
Jaga lugu:

Need naisloodusvahid on näide uuest strateegiast, kuidas saada kogukonnad appi võitlema salaküttimisega.

Seersant Vimbai Kumirel on käes mobiil surnud leopardi fotoga.

Ta loksub pikapis mööda roobasteed, silmitsedes fotot. Leopardi kõri on läbi lõigatud ja verised käpad ripuvad lõdvalt. „Enne loodusvahiks hakkamist ma neist loomadest ei mõelnud,“ tunnistab Kumire.

Nüüd on 33-aastane Kumire ja tema ainult naistest koosnev loodusvahtide tiim, mida kutsutakse Akashingaks, ühed tulihingelisemad metsloomade kaitsjad. Akashinga tegutseb vabaühenduse Rahvusvaheline Salaküttimisega Võitlemise Fond juures, mis haldab Zimbabwe Phundundu looduskaitseala, 300-ruutkilomeetrist endist trofeejahiala Zambezi oru ökosüsteemis. Viimase kahekümne aastaga on salakütid tapnud Zambezi oru piirkonnas tuhandeid elevante. Akashinga (šona keeles ’vaprad’) patrullib Phundundus, mille ümbrusse jääb 29 küla. Inimeste ja loomade lähestikku elamine viib sedasorti konfliktideni nagu see leopardi lugu, mida Humire nüüd lahendama sõidab.

Kohale jõudes sammub Kumire vihase rahva sekka. 160 sentimeetri pikkusena võiks ta kergesti sellesse kaosesse ära kaduda, aga ta liigub läbi ülesköetud rahvahulga rahulikult ja enesekindlalt, rääkides pehmel, aga kindlal toonil. Pikkamisi astuvad ette kümme haavatud meest. Ühel on põsel plaaster, teisel käsi verises sidemes, ülejäänud kaheksal kriimustused ja torkehaavad. Mehed kogunevad Kumire ümber kobarasse.

Looduskaitseametnikud olid leopardi korjuse ära viinud ja süüdistanud mehi seaduserikkumises, küttes rahva üles. Vigastatud meeste väitel leopard ründas, aga haavade väiksuse järgi ei usu loodusvahid, et mehed looma ei provotseerinud ja tapsid ta enesekaitseks. Metslooma tapmine ilma loata on kriminaalkuritegu. Samas aga maksavad leopardi nahk, hambad, küünised ja luud mustal turul kokku sadu dollareid, mis võrdub vaesunud majandusega Zimbabwes kuupalgaga.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Kui korjus on kindlas kohas ja leopardi surma asjaolud korralikult kirjas, on naiste järgmine ülesanne külarahvale meelde tuletada, et Akashinga mõte on loomade ja inimeste kokkupuudete korral abiks olla. Naised laadivad haavatud mehed oma pikapisse ja sõidutavad kohalikku arstipunkti.

Sellised stseenid on Akashingale iseloomulikud ja Akashinga asutajale Damien Manderile tuttavad. Mander on üleni tätoveeritud endine Austraalia erivägede sõjaväelane, kes on üle kümne aasta Zimbabwe loodusvahte koolitanud. Kogemused Iraagis teenimisest ja Aafrika salaküttimisvastase sõja eesliinilt on talle õpetanud, et muutus, olgu selleks rahu inimeste vahel või suhtumine metsloomadesse, ei saa toimuda ilma kogukonna toetuseta. „Kohalikele on see paik, kus on nende juured, nende kodu, ja läheb isiklikult korda,“ ütleb ta. „Võõramaalastele ei lähe.“

Selle „kohalikud kõigepealt“ suhtumisega pöördus Mander Akashinga ridade täitmiseks Pundundu ümbruse külade, täpsemalt sealsete naiste poole. Olles aastaid koolitanud meesloodusvahte, jõudis ta järeldusele, et naised sobivad selleks tööks mõneti paremini. Ta leidis, et naisi on salaküttidel raskem pistisega ära osta ja naised on ka osavamad vägivallaohtlikke olukordi maha rahustama. Samuti teadis ta uuringute järgi, et arengumaades kulutavad töötavad naised 90 protsenti oma sissetulekust perekonnale, samas kui mehed kulutavad 35 protsenti. Selles mõttes on need loodusvahid näide ühest olulisest looduskaitse põhimõttest: metsloomad on elusana kogukonnale väärtuslikumad kui salaküttide käe läbi surnuna.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti 2019. aasta juunikuu numbrist.

Akashinga treeningute juurde kuuluvad harjutused, mis edendavad meeskonnatööd ja arendavad jõudu. Pildil tassivad loodusvahid treeningul puutüve. Salaküttimisvastane üksus Akashinga koosneb Phundundu looduskaitseala ümbruse külade naistest.  Foto: Brent Stirton, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)tellimine@nationalgeographic.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100erkki@maailmad.ee
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108margit.raias@gmail.com
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163sven@greengreen.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee