Erkki Peetsalu: Ahvi-selfi nähtamatu nägu

Foto: Rebecca Hale

Valgevaal, rakmed seljas, ujub kalapaadi lähedale. Nügib ninaga paati ja sikutab vees rippuvaid köisi. Norra kalurid, kes hiljuti Finnmarki ranniku lähedal Ingoya saare juures ühe selliselt käituva valgevaalaga kohtusid, kinnitasid: vaal oli inimestega harjunud ning otsis aktiivselt kontakti. Kahjuks pole see aga lihtsalt üks ilus lugu loomade ja inimeste sõprusest.

Nii nagu meie juuninumbri läbiv teema vastuolulisest metsloomaturismist, räägib see eluline lugu loomade ärakasutamisest, ja mitte üksnes ärilistel, vaid lausa sõjalistel eesmärkidel. Inimesed on kasutanud loomi luure- ja sõjategevuses kogu ajaloo vältel. Mäletame lugusid tarkadest kirjatuvidest või metsikutest sõjaelevantidest, keda eri aegadel sõjavankri ette on rakendatud. Kõlab seekordnegi vaalalugu kui jutustus külma sõja aegsest minevikust, paraku peegeldab see praegust reaalsust.

Salastatud uuringuid ja katseid, mida militaarvaldkonnas üle maailma loomade peal tehakse, varjatakse avalikkuse eest kiivalt. Kõnealuse valgevaala juhtumi niidid viivad ühe versiooni kohaselt Venemaa relvajõududeni, kuigi kahtlustatakse ka USA-d, sest Floridas St. Petersburgis asub merepark. Looma rakmetelt leiti kiri „Equipment of St. Petersburg“ (Peterburi varustus). Vene merevägi taasalustas 2017. aastal valgevaalade, hüljeste ja delfiinide koolitamist, et kasutada neid sõjalisel otstarbel Arktikas. Murmanski merebioloogia uurimisinstituut õpetas hülgeid ja delfiine avastama miine ja torpeedosid kuni 120 meetri sügavuselt, samuti abistama tuukreid tööriistade toomisel, otsimisel jm. Valgevaalasid aga treeniti lisaks süvasukeldujate aitamisele mereväebaaside sissepääse valvama ning võõraid sissetungijaid tapma.

Norra kalurite kohatud kuulekas ja inimestega harjunud vaal oli asjatundjate hinnangul kas vabastatud või pääsenud põgenema, ent ta käitus kui spetsiaalse väljaõppe saanud mereimetaja, kellele paigaldatud rakmed viitasid relva või kaamera kandmisele. Teadaolevalt on Venemaa vangistanud ja kodustanud mereimetajaid sõjalistel eesmärkidel kasutamiseks, kuid kahtlemata ei ole meie idanaaber ainus riik maailmas, kes selliste uuringute ja eriprogrammidega tegeleb. Krimmi annekteerides võttis Venemaa üle Ukraina vastava üksuse, mis koolitas delfiine. USA mereväel on oma mereimetajate programm.

Erkki Peetsalu, National Geographic Eesti peatoimetaja

Jätame järgmisel turismireisil ahvi-selfi tegemata, sest sellel on alati ka nähtamatu nägu!

Miks käitus see Norra vetes kohatud valgevaal nõnda kummaliselt – oli ta stressis, sest ei saanud looduses enam iseseisvalt hakkama? Täitis ta mingit ülesannet, mille tulemustega pidi oma treeningbaasi naasma või droonide vahendusel infot edastama? Kes ta välja õpetas, kust ta tuli? Me ei tea veel vastuseid neile küsimustele, kuid teame seda, et metsikute loomade ärakasutamine on ebaeetiline ja alati kurbade tagajärgedega neile imepärastele olevustele, kelle ainuõige koht on vabas looduses, elades segamatult oma loomulikku elu.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Mida me ise saame loomade kaitseks teha? Esiteks teadvustada, et meie ümber toimub palju taunimisväärset, mis jääb meie silme eest varjatuks, kuid mida oleks ühiskonnaliikmetel oluline teada. Teiseks saame otsustada, et järgmisel turismireisil jätame ahvi-selfi tegemata, sest sellel on alati ka nähtamatu nägu!

Erkki Peetsalu

National Geographic Eesti, peatoimetaja

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657