National geographic logo

Prügiookeanid ja nende ohtlik mõju

Petri tassile joonistatud ruudustik aitab NOAA tehnikul proovi läbi sorteerida ja selles leiduvaid tillukesi organisme määrata. Ruudustiku keskmisest reast vasakul on seersant-korallkala maim. Ruudu külje pikkus on üks sentimeeter.  Foto: Foto: David Liittschwager
Jaga lugu:

On plastjäätmed, mida me silmaga näeme: pudelid, kilekotid, äravisatud kalavõrgud ja igasugused muud esemed, mis risustavad randu ja hulbivad ookeanides. Ja peale selle on plastjäätmed, mida me ei näe: mikroplastid, mis on päikese, tuule ja lainete käes lagunenud nii väikeseks, et mõned on nähtavad ainult mikroskoobi all. Teadlased alles hakkavad aimu saama, kuidas need osakesed mõjuvad kaladele, toiduahelale – ja lõpuks meile endile.

Käesoleva numbri mikroplastide loo jaoks, mis valmis National Geographicu algatatud plastjäätmete vähendamise kampaania „Plast või planeet?“ raames, pildistas fotograaf David Liittschwager plasti ohtrust ookeanivee proovides. Ajakirjanik Laura Parker käis Honolulus USA ookeani- ja atmosfääriameti laboris, kus okeanograaf Jamison Gove ja ihtüoloog Jonathan Whitney uurivad mikroplastide sisaldust õlistes hõljumilaikudes, milles kalamaimud veedavad oma esimesed elupäevad.

Mõne hõljumilaigu vees on plasti rohkem kui kalu. Nii on seal suur tõenäosus, et äsjakoorunud kalamaimud söövad toidu pähe plastitükke. „Esimene söögikord on kõige kriitilisem hetk,“ ütles Whitney. „Kui nad söövad ära plastitüki, võib see saada neile saatuslikuks. Üksainuski plastikiud kalamaimu kõhus võib ta tappa.“

Kaladega, kes söövad plasti ja jäävad ellu, on teised mured. Parker kirjutab: „Eriti sageli paistavad plasti söövat pääsukalad. Neid omakorda söövad suuremad kalad, sealhulgas haid, aga nad on ka põhitoiduks 95 protsendile Hawaii merelindudest. Kas linnud söövad koos pääsukaladega ka plasti ja kas see teeb neile halba? Gove’i sõnul tekitab iga küsimus, millele teadlased vastuse leiavad, kümme uut asemele.“

Mikroplastidest sündivat kahju enamik meist ei näe. Küll aga näeme selgelt, kuidas nähtav plastprügi, mida jõuab aastas ookeani umbes üheksa miljonit tonni, kilpkonnadele, merelindudele, vaaladele ja paljudele teistele haiget teeb. Kas pole see piisav põhjus liituda ülemaailmse plastjäätmete vähendamise algatusega?

Siiani on meie kampaania raames üle 150 000 inimese lubanud kasutada ligi 200 miljonit ühekorra-plasteset vähem. Seda võib nimetada heaks alguseks.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Kampaaniaga saab liituda või lähemalt tutvuda aadressil natgeo.com/plastic/pledge.

Susan Goldberg

National Geographic, peatoimetaja

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)tellimine@nationalgeographic.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100erkki@maailmad.ee
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108margit.raias@gmail.com
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163sven@greengreen.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee