Prügiookeanid ja nende ohtlik mõju
On plastjäätmed, mida me silmaga näeme: pudelid, kilekotid, äravisatud kalavõrgud ja igasugused muud esemed, mis risustavad randu ja hulbivad ookeanides. Ja peale selle on plastjäätmed, mida me ei näe: mikroplastid, mis on päikese, tuule ja lainete käes lagunenud nii väikeseks, et mõned on nähtavad ainult mikroskoobi all. Teadlased alles hakkavad aimu saama, kuidas need osakesed mõjuvad kaladele, toiduahelale – ja lõpuks meile endile.
Käesoleva numbri mikroplastide loo jaoks, mis valmis National Geographicu algatatud plastjäätmete vähendamise kampaania „Plast või planeet?“ raames, pildistas fotograaf David Liittschwager plasti ohtrust ookeanivee proovides. Ajakirjanik Laura Parker käis Honolulus USA ookeani- ja atmosfääriameti laboris, kus okeanograaf Jamison Gove ja ihtüoloog Jonathan Whitney uurivad mikroplastide sisaldust õlistes hõljumilaikudes, milles kalamaimud veedavad oma esimesed elupäevad.
Mõne hõljumilaigu vees on plasti rohkem kui kalu. Nii on seal suur tõenäosus, et äsjakoorunud kalamaimud söövad toidu pähe plastitükke. „Esimene söögikord on kõige kriitilisem hetk,“ ütles Whitney. „Kui nad söövad ära plastitüki, võib see saada neile saatuslikuks. Üksainuski plastikiud kalamaimu kõhus võib ta tappa.“
Kaladega, kes söövad plasti ja jäävad ellu, on teised mured. Parker kirjutab: „Eriti sageli paistavad plasti söövat pääsukalad. Neid omakorda söövad suuremad kalad, sealhulgas haid, aga nad on ka põhitoiduks 95 protsendile Hawaii merelindudest. Kas linnud söövad koos pääsukaladega ka plasti ja kas see teeb neile halba? Gove’i sõnul tekitab iga küsimus, millele teadlased vastuse leiavad, kümme uut asemele.“
Mikroplastidest sündivat kahju enamik meist ei näe. Küll aga näeme selgelt, kuidas nähtav plastprügi, mida jõuab aastas ookeani umbes üheksa miljonit tonni, kilpkonnadele, merelindudele, vaaladele ja paljudele teistele haiget teeb. Kas pole see piisav põhjus liituda ülemaailmse plastjäätmete vähendamise algatusega?
Siiani on meie kampaania raames üle 150 000 inimese lubanud kasutada ligi 200 miljonit ühekorra-plasteset vähem. Seda võib nimetada heaks alguseks.
Kampaaniaga saab liituda või lähemalt tutvuda siin.
Susan Goldberg
National Geographic, peatoimetaja
