Erkki Peetsalu: Kuulsuse narrid uue linna väravas

Oleme teiega kõik verinoored linlased. Linnastumine kui ammune nähtus ulatub tuhandete aastate taha, ent inimese evolutsioonis on see üksnes imepisike ajavahemik, mille jooksul vahetasime oma senise eluruumi looduse keskel linnaruumi vastu.

Tehnoloogiline areng ja digiajastu võidukäik on tohutult mõjutanud nii linnastumist kui ka inimeste elu. Hiidlinnad kugistavad inimkonda nagu koletised, kelle lõugade vahele me justkui vabatahtlikult astume. Linnaelu on mugav, moodne, popp: kõik käe-jala juures, koju minnes tõmbad ukse selja tagant kinni ja uksetagune maailm ei huvitagi. Maal laieneb inimese olemise ruum lähima põllunuki ja metsatukani, kodu ei ole pelgalt maja ega tuba, vaid laiem, avaram ja sügavam ruum koos nähtavate ja tajutavate väärtustega. Linlasedki ammutavad jõudu linlikest väärtustest, kuid linnaruum seab „oma ruumi“ tundele kitsendavad piirid, mida minnakse avardama loodusesse.

Ülerahvastuva planeedi arengut ei kujuta keegi hiidlinnadeta enam ette. Kuhu need miljardid inimesed ikka mujale panna kui tihedalt kokku surutud maa-alale tihedalt kokku surutud karpidesse… Paraku ei toeta praegune linnakeskkond enamasti inimeste tervet ja tervislikku elu, ühtlasi kahjustab senine suurlinnastuv elukorraldus meie planeedi ökosüsteeme. Kuidas hiidlinnad ja linnastumine inimeste käitumist mõjutavad, ei juurdle me aga üldse.

Erkki Peetsalu, National Geographic Eesti peatoimetaja

Pontu laipa üle aia loopivaid naabreid, tülli pööranud Tatikaid ja Vesipruule, leiab praegu meie ümber igalt poolt.

Linnaruumi piiratus ilmnebki kõige teravamalt just inimsuhetes. Teravused väljenduvad vastasseisus ükskõik milliste erisuste pinnalt, olgu selleks sugu, nahavärv, usk, maailmavaade, isiklik ebasümpaatia või midagi veel triviaalsemat. Paralleelina sobib siia kuulus Pontu laiba stseen Eesti teleajaloo kullafondi kuuluvast telelavastusest „Kuulsuse narrid“. Pontu laipa üle aia loopivaid naabreid, tülli pööranud Tatikaid ja Vesipruule, leiab praegu meie ümber igalt poolt. Mis seal pattu salata, kusagil hingesopis oleme kõik samasugused – kirume naabrit, pidades ennast maailmanabaks.

Kuna linnaruum meid nõnda palju mõjutab, võiksime ise julgemalt mängu astuda ja oma elukeskkonda kestlikumaks kujundada. Meie elu ja suhteid toetava linnaruumi loomiseks ning hoidmiseks saame midagi koos ära teha kasvõi mai esimesel laupäeval Teeme Ära talgupäeval. Olgu ühiseks tegutsemiseks linnaasumite seltsingute ja kogukondade algatused linnaaianduse, heakorra, turvalisuse, taaskasutuse, jäätmevähendamise jms edendamiseks või hoopis midagi muud. Kõik need vabast tahtest õlg-õla kõrval tehtud teod tugevdavad seda nähtamatut positiivset ühisosa, mis meile inimestena üksteise kõrval elades oluline on, – ja eriti oluline just tihedas linnaruumis.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Mida siis suurlinnadega ette võtta? Hiinas, kus uute linnade ehitamise mastaabid on tohutud ja linnastumine toimub meeletu tempoga, võeti vastu riiklik programm „Smaragdrohelised linnad“. Kui juba hiinlaste eesmärk on juurutada säästvat linnaplaneerimist, siis kuidas on lood meiega?

Kui me täna ei suuda end ise ümber häälestada kestlikule eluviisile, seisame homme nagu kuulsuse narrid oma uue linna väravas.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Markus Savi
Markus SaviReklaamimüügi projektijuhtTel: 58 807 706