Minikoletised - looduse imepärane looming

Perekonna Bocydium küürtirdil on kõrgel pea kohal kerakesed, mis meenutavad üht putukaid tapvat seent.  Foto: JAVIER AZNAR GONZALEZ DE RUEDA, NG

Küürtirdid, vihmametsa minikoletised, on maskeerumise suurmeistrid – ja tulvil üllatusi.

Kui toimuks võistlus maailma pentsikuima putuka tiitlile, oleks küürtirtidel kõik eeldused tulla võitjaks. Kui sa üht küürtirti esimest korda näed, tekib sul kindla peale küsimus: misasjad need on, mis nende kehast nii kentsakalt välja turritavad?

Paljud küürtirdid uhkeldavad eriskummaliste väljakasvetega, üks näide on perekonna Bocydium helikopteritiiviku moodi silmad (ülal). Teised on häbelikud ja matkivad okkaid, lehti või putukate väljaheiteid. Mõned kehastavad sipelgaid või herilasi. Üle 40 kirjeldatud liigi, pluss veel 700, mis on alles teaduslikult kirjeldamata, meenutavad vihmapiisku.

Need veidra kujuga kehaosad on putukate anatoomia ekspertide selgitusel arenenud küürtirtide eriliselt muundunud eesseljast – rindmiku osast, mis teistel putukatel meenutab kilbitaolist plaadikest. Aga küürtirdid on oma klassi kõige loovamad lapsed, nende eesselg kummub isevärki tornikesteks või kupliteks, see on otsekui teadetetahvel, mis kuulutab nende isikupära.

Neid tillukesi putukaid elab puude otsas ja teistel taimedel üle maailma, kusjuures ligi pooled umbes 3200-st kirjeldatud liigist elavad Uue Maailma troopikas. Ükski küürtirt pole pikem kui sendise mündi läbimõõt. Selle loo pildid tehti Ecuadori vihmametsas, kus ühelainsal puulehel võib vabalt elada rohkem küürtirdiliike kui neid leidub terves Euroopas.

Küürtirdid kuuluvad hiigelsuurde ja mitmepalgelisse putukaseltsi, mida nimetatakse nokalisteks (Hemiptera) ning mis hõlmab ka näiteks lutikaid ja lehetäisid. Nagu teistelgi nokalistel on nende suised kohastunud taimevarsi läbistama ja sealt seest mahla lürpima. Natuke sarnaselt sääskedega on neil kaks liitunud nõeljat imitorukest, millest ühega nad imevad vedelikke ja teisega eritavad sülge, mis takistab vedelikke kalgendumast.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Et küürtirdid rahulduvad sageli kogu elu jooksul ainult ühe taime küljes maiustamisega, on enamik neist majanduslikult tähtsatele põllukultuuridele üsna ohutud (ehkki nad võivad levitada vähemalt ühte taimehaigust). Osalt sellepärast pole küürtirte uuritud nii põhjalikult nagu nende lähisugulasi. Teadusliku tähelepanu vähesus on jätnud meie teadmistesse neist satikatest olulised lüngad, muu hulgas on ikka veel suuresti mõistatus nende muundunud kehaosade otstarve.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti märtsinumbrist.

Alchisme grossa on torkiv suutäis: tal on ogataolised jätked, mis võivad kallale tikkujaid heidutada. See häiritud putukas istus pärast fotograafi Javier Aznar Gonz?lez de Rueda eest ära lendamist punasele lehele, aga enamasti kohtab selle liigi küürtirte taimedel, mis on nendega sama värvi. Isegi kui näed ebaisuäratav välja, pole ikkagi mõtet silma torkamisega riskida.  Foto: JAVIER AZNAR GONZALEZ DE RUEDA, NG
Liigi Alchisme tridentata küürtirdiemasid tuntakse hoolsate lapsevanematena. Nad valvavad oma järglasi, kuni tirdihakatised on küllalt vanad, et minema lennata. Nümfid on okkalised ning eredate punaste ja kollaste laikudega, mis arvatavasti hoiatavad, et nad ei kõlba süüa.  Foto: JAVIER AZNAR GONZALEZ DE RUEDA, NG
Selle küürtirdi mõõtmed on 5x elusuuruses.  Foto: JAVIER AZNAR GONZALEZ DE RUEDA, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaanus Sarapuu
Jaanus SarapuuReklaamimüügi projektijuhtTel: 5166 960