Minikoletised - looduse imepärane looming
Küürtirdid, vihmametsa minikoletised, on maskeerumise suurmeistrid – ja tulvil üllatusi.
Kui toimuks võistlus maailma pentsikuima putuka tiitlile, oleks küürtirtidel kõik eeldused tulla võitjaks. Kui sa üht küürtirti esimest korda näed, tekib sul kindla peale küsimus: misasjad need on, mis nende kehast nii kentsakalt välja turritavad?
Paljud küürtirdid uhkeldavad eriskummaliste väljakasvetega, üks näide on perekonna Bocydium helikopteritiiviku moodi silmad (ülal). Teised on häbelikud ja matkivad okkaid, lehti või putukate väljaheiteid. Mõned kehastavad sipelgaid või herilasi. Üle 40 kirjeldatud liigi, pluss veel 700, mis on alles teaduslikult kirjeldamata, meenutavad vihmapiisku.
Need veidra kujuga kehaosad on putukate anatoomia ekspertide selgitusel arenenud küürtirtide eriliselt muundunud eesseljast – rindmiku osast, mis teistel putukatel meenutab kilbitaolist plaadikest. Aga küürtirdid on oma klassi kõige loovamad lapsed, nende eesselg kummub isevärki tornikesteks või kupliteks, see on otsekui teadetetahvel, mis kuulutab nende isikupära.
Neid tillukesi putukaid elab puude otsas ja teistel taimedel üle maailma, kusjuures ligi pooled umbes 3200-st kirjeldatud liigist elavad Uue Maailma troopikas. Ükski küürtirt pole pikem kui sendise mündi läbimõõt. Selle loo pildid tehti Ecuadori vihmametsas, kus ühelainsal puulehel võib vabalt elada rohkem küürtirdiliike kui neid leidub terves Euroopas.
Küürtirdid kuuluvad hiigelsuurde ja mitmepalgelisse putukaseltsi, mida nimetatakse nokalisteks (Hemiptera) ning mis hõlmab ka näiteks lutikaid ja lehetäisid. Nagu teistelgi nokalistel on nende suised kohastunud taimevarsi läbistama ja sealt seest mahla lürpima. Natuke sarnaselt sääskedega on neil kaks liitunud nõeljat imitorukest, millest ühega nad imevad vedelikke ja teisega eritavad sülge, mis takistab vedelikke kalgendumast.
Et küürtirdid rahulduvad sageli kogu elu jooksul ainult ühe taime küljes maiustamisega, on enamik neist majanduslikult tähtsatele põllukultuuridele üsna ohutud (ehkki nad võivad levitada vähemalt ühte taimehaigust). Osalt sellepärast pole küürtirte uuritud nii põhjalikult nagu nende lähisugulasi. Teadusliku tähelepanu vähesus on jätnud meie teadmistesse neist satikatest olulised lüngad, muu hulgas on ikka veel suuresti mõistatus nende muundunud kehaosade otstarve.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti märtsinumbrist.
