National geographic logo

Silicon Valley mitu palet - nutiajastu varjuküljed

Singapuri Nanyangi Tehnikaülikooli üliõpilased arendavad Santa Claras toimuval häkatonil (programmeerimismaratonil) näkside, energiajookide ja dieetlimonaadi toel ideid fotograafidele mõeldud liitreaalsuse rakenduse jaoks.  Foto: LAURA MORTON, NG
Jaga lugu:

Silicon Valley on endiselt võimaluste maa, aga tema edu nõuab inimestelt lõivu. Uued lööksõnad on vastutustunne ja empaatia.

Parklas tunglevad Teslad 12 elektriautode laadimispunkti juures ühe vaba koha pärast. Arvuti Ajaloo Muuseumi fuajeesse koguneb põhiliselt meestest koosnev inimmeri, mõned tervitavad üksteist kiire embamisega. „Kuidas mu investeeringul läheb?“ hõikab üks teisele üle terve ruumi. Kell lööb, ja mul tekib tunne, nagu oleksin kirikus. Häälekas rahvasumm valgub ruttu ühte auditooriumi ja jääb vaikseks. Uksed sulguvad. Algamas on demopäev.

USA esimene triljoni dollari väärtusega börsifirma Apple on määranud Silicon Valleys innovatsiooni tempot ja üha laiendab oma mõjujõudu. Firma uut peahoonet, mis avati Cupertinos 2017. aastal, hüütakse kosmoselaevaks. Seal töötab umbes 12 000 inimest, alla poole Apple’i San Francisco lahe piirkonna töötajatest.  Foto: LAURA MORTON, NG

Järgmised kaks päeva räägivad 132 idufirma ettevõtjad oma hoolega harjutatud kaheminutilistes esitluskõnedes, kuidas nad hakkavad maailma muutma. Tuleb välja, et selleks on lugematuid viise. Radarsensorid hooldekodude magamistubade laes. Droonid, mis kontrollivad elektri- ja telefoniliine. Masinõpe kaubavedajatele. Pesupulbri tellimise teenus meestele.

Igal demopäeval osaleb keskmiselt üks tulevane miljardi dollari firma, ütleb ärikiirendi Y Combinator tegevjuht ja osanik Michael Seibel Silicon Valley investoritele. „Teie asi on see nende seast ära tunda.“ Tema firma aitab ettevõtjatel oma ideid esitlusvalmiks arendada.

Esimesena astub üles idufirma Public Recreation, mis pakub liikmemaksu maksjatele rühmatreeninguid parklates ja teistes avalikes ruumides. „Meie salaretsept on see, et me ei maksa üüri,“ ütleb üks firma asutajatest.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Huvitav, kas sellele on ka palju turgu, mõtlen ma, kui kõik plaksutavad. Ja kuidas on vihma, lume, putukate ja õietolmurohkete päevadega? Aga juba asutakse tutvustama järgmist suurt ideed: sadamates konteinerite hulga optimeerimist prognoosialgoritmidega. Ruumi tekib aupaklik vaikus.

Merineitsiks riietunud Heather Jenkins tantsib San Franciscos hommikusel alkoholi- ja uimastivabal peol Daybreaker, mis on mõeldud osalejatele tööpäevaks energiat andma.  Foto: LAURA MORTON, NG

Silicon Valleyst kirjutava ajakirjuna olen aastate jooksul õppinud alla suruma oma tungi äriideede üle naerda. Inimesed on teeninud miljardeid leiutistega, milles ma pole näinud enamat kui mänguasju ja mis lahendavad probleeme, mille olemasolust ma ei teadnudki. Kui plaan A ei tööta, saab Public Recreation võib-olla üle minna plaanile B, nagu tegi Justin.tv, mis alustas ühe inimese (Justini) veiderduste veebiülekannetest, siis lõi rakenduse, millega igaüks saab veebiülekandeid teha, ja muutus siis Twitch Interactive’iks, mis võimaldab vaadata pealt teiste veebimänge. 2014. aastal ostis Amazon selle 970 miljoni dollariga ära.

„Silicon Valley on paik, mis on kogu aeg tulevikku põgenemas,“ ütleb kauaaegne Silicon Valley vaatleja Paul Saffo. Sellel demopäeval oma ideid esitlevad ettevõtjad maalivad pildi elust, mille teevad paremaks kõikjale paigutatud tehisintellekt, liitreaalsus, robotid, droonid ja andurid.

Silicon Valley optimism ja pragmaatilised unistajad, kes seda ülal hoiavad, on mind ammu paelunud. Viimasel ajal aga on Silicon Valleys toimunud mõningane kainenemine.

Uued lööksõnad on vastutustunne ja empaatia. Silicon Valley teab, et teda peetakse vastutavaks kõige eest: tema tööjõu demograafilise koosseisu eest, tööstuste huku ja valu eest, mida tehnoloogia on põhjustanud, tema sotsiaalvõrgustike tõttu kiiremini leviva vihkamise eest ja isegi selle eest, kuidas innovatsioon on mõjutanud siinseid inimesi. Mõned kuuekohalise palgaga töötajadki ei saa endale eluaset lubada. Ja mitmel pool mujal maailmas, näiteks Boliivias, tekitab Silicon Valley leiutiste töölepanekuks vajaliku liitiumi kaevandamine muret loodusvarade ekspluateerimise ja keskkonna pärast.

Tehnoloogia päralt on tulevik, aga vastumeelselt on hakatud tunnistama, et kui üritatakse asju paremaks ja tõhusamaks muuta, võidakse mõnikord selle käigus inimestele haiget teha.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti veebruarinumbrist.

Austraallane Tristan Matthias elas ja töötas nädal aega Palo Altos ühises „häkkerimajas“ Startup Embassy (mis on nüüdseks suletud).   Foto: LAURA MORTON, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)tellimine@nationalgeographic.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100erkki@maailmad.ee
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108margit.raias@gmail.com
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163sven@greengreen.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee