Erkki Peetsalu: Näputäis optimismi, ja veel natuke
Uuringud, uuringud, üha uued uuringud kinnitavad ühte ja sama: kliimamuutus on kohal, ja üha rohkem kohale jõuab. Teadlased muudkui uurivad, inimesed ei suuda endiselt uskuda. Usu küsimus on läbi aegade olnud inimkonna suur küsimus, mõne meelest isegi komistuskivi. Milliseks kujuneb elu planeedil Maa selle sajandi keskpaigaks või lõpuks, ei oska täpselt öelda mitte keegi.
Eri stsenaariumid visandavad Maa atmosfääri keskmise temperatuuri tõusuga seoses seinast seina nägemusi. Loomulikult, teisiti ei saakski olla. Kõik protsessid on ju omavahel tihedas seoses ning avaldavad vastastikust mõju, olgu selleks globaalse intensiivpõllunduse ja fossiilkütustel põhineva energiamajanduse negatiivsete kaasnähtuste kumuleerumine või ka muude tegurite koosmõju. Täna pole enam kahtlust, et poolused sulavad ja inimene on oma tegevusega kliimamuutusi kiirendanud. Isegi kui me kohe praegu tõmbaksime tööstusrevolutsiooni aegsele röövkapitalistlikule eluviisile ühiselt hädapidurit, läheks vaja piisavat pidurdusmaad, enne kui kliimamuutuse kiirrong hakkaks aeglustuma. Hakkaks. Aga meie ei tõmba hädapidurit, hoiame pidurikangi käes ja tegeleme eelpool mainitud usu küsimusega.
Ajakirja selle kuu esikaanel laiutab pilt tuleviku toidust, mis silmaga vaadates paistab täitsa isuäratav. Sellisele tulevikule mõtlema hakates läheb aga isu ära. Me teeme juttu putukatest, umbrohust ja „veritsevatest“ veganburgeritest … Planeedi miljardid näljased suud tuleb ära toita – teadmata kuidas.
Kuidas üldse edasi elada teadmisega teadmatusest? Hirmutavate ennustuste ülevõimendamise asemel võiksime otsida näiteid inimliigi õppimis- ja kohanemisvõimest: kuidas olla teadlikum ja mida veel ette võtta, et muutuvates oludes edasi kesta. Iga pisike samm loeb. Ka minu ja sinu, rääkimata meist kõigist kokku.
Eesti on saanud kuulsaks novaatorliku majandamise poolest. Taasiseseisvumise järgse rahareformi edu kandis meid läbi keeruliste kauboikapitalismi aastate ja karastavkülma masu-duši skaipide, transferwise’ide ning taxifyde ajajärku. Nüüd on aeg alustada uut, kompromissitut säästva majandamise ja loodushoidliku eluviisi ajastut, mis sobib meie kui digitaalsete nomaadide eluviisiga hästi kokku. See sobib kokku ka meie põhjamaiselt rahumeelse isepäise natuuri ja visionäärliku maailmamuutja kuvandiga. Ent esmalt peame me alustama iseendast seda maailma muutmise revolutsiooni siin paesel ja punamullasel pinnal, tuulte tahutud maal. Tegelikult, mõeldes oma lastele, ei olegi meil teist võimalust.
Jagugu igasse sinu kaamose päeva näputäis optimismi, ja veel natuke pealekauba!
Taasiseseisvumise järgse rahareformi edu kandis meid läbi keeruliste kauboikapitalismi aastate ja karastavkülma masu-duši skaipide, transferwise’ide ning taxifyde ajajärku. Nüüd on aeg alustada uut, kompromissitut säästva majandamise ja loodushoidliku eluviisi ajastut.
