Kiiremini. Kõrgemale. Kaugemale - nihutades inimvõimete piire

Paraolümpial võistlev nägemispuudega mäesuusataja Danelle Umstead (46) analüüsib tuuletunnelis oma aerodünaamikat, et õppida paremaid tehnikaid tema ees suusatava nägijast juhi (pole pildil) tuules sõitmiseks. Paraolümpia suusatajad võivad jõuda kiiruseni 110 kilomeetrit tunnis.  Foto: MARK THIESSEN

Tehnoloogia ja teadus aitavad sportlastel rekordeid purustada. Kui palju kaugemale saab inimvõimete piire nihutada?

Ajastute võidujooksu, Usain Bolt vs. Jesse Owens, saab joosta vaid kujutlustes.

Bolt on 21. sajandi rajal, saja meetri pikkuselt maha laotatud siledal libisemiskindlal kummikattel, mis annab tema jalgadele jooksu ajal kiiresti energiat tagasi.

Ja siis on seal Owens oma II maailmasõja eelsel ebatasasel söerajal, pehmel pinnasel, mis tegelikult varastab jooksu ajal temalt energiat.

Treeningul kannavad 28-aastane Taylor Fletcher ja teised USA suusakoondise liikmed kõrvaklappe, mis stimuleerivad elektriliselt nende motoorset ajukoort. Uuringud näitavad, et täpselt suunatud ajustimulatsioon võib parandada lihasmälu ja vähendada sportlase võimet tunda väsimust.  Foto: DAVID BURNETT

Jamaica sprindilegend Bolt, kes on võitnud kaheksa olümpiakulda ja hoidnud ligi kümme aastat enda käes meeste 100 ja 200 meetri jooksu maailmarekordit, kannab kergeid, spetsiaalselt kõrgtehnoloogilistel pindadel jooksmiseks tehtud jalatseid. Ta on kogu oma võistlejaelu treeninud parimatel meetoditel, mida maailm on iial näinud. Ta sõidab võistlustele lennukiga ja tal on oma kokk, kes valmistab talle kergeid toitvaid roogi. Ka on Bolti kõrgaeg langenud perioodi, mil spordis oli haripunktis steroidide ajastu. Ta pole küll kunagi positiivseid proove andnud, aga paljusid tollaseid olümpiatippe saadavad kahtlused. 2008. aasta olümpial pidi Bolt teatejooksu kuldmedali ära andma, sest ühe võistkonnakaaslase proov oli positiivne.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Owensil, kes võitis 100 meetri jooksu ajaga 10,3 sekundit 1936. aasta olümpial (ühena neljast kuldmedalist, mille ta Berliinis võitis), on jalas nahast jooksukingad. Bolt saab tipptaseme stardipakkudelt kiire stardi, aga Owens peab ise aialabidaga söerajasse „stardipakud“ kaevama.

Owens kasvas üles segregeerunud Ameerikas, kus talle tänapäeva sportlaste hüvesid osaks ei saanud. Berliini olümpiale jõudmiseks veetis ta koos teiste USA sportlastega mitu päeva liinilaevaga üle Atlandi sõites.

Bolti, kes jooksis 2009. aastal 100 meetrit rekordajaga 9,58 sekundit ja eelmisel aastal karjääri lõpetas, peetakse praeguseni maailma kiireimaks meheks. Aga kui palju kiirem ta Owensi-sugustest eelmiste põlvkondade sprinteritest tegelikult oli?

Pikamaajooks on Keenias traditsioon, mille üle ollakse uhked. Paljud Keenia parimad jooksjad kasutavad ära Iteni piirkonna suurt kõrgust ja nõudlikku maastikku. Keenia mehed on jooksnud kümnest parimast maratoniajast üheksa ja Keenia naised neli.  Foto: NICHOLE SOBECKI

Kui jätta sooritusvõimet parandavate ainete küsimus kõrvale, siis kui kaugele me oleme oma lõputus kiiremini-kõrgemale-kaugemale püüdlemises jõudnud? Ja kuidas täienevad meie teadmised sellest, mil moel tehnoloogia ja uued treeningumeetodid saavad aidata inimvõimete piire nihutada?

Spordiajakirjanik David Epstein näitas 2014. aasta TED-konverentsil, et kui Owens oleks jooksnud samal rajakattel nagu Bolt, oleks ta oma parima 100 meetri ajaga (veidi enne 1936. aasta olümpiat joostud 10,2 sekundiga) võinud olla 2013. aasta MM-i 100 meetri finišis 9,77 sekundiga jooksnud Boltist ühe sammu kaugusel.

Owensi ajaloolistele võitudele järgnenud 80 aastaga on treeningu- ja analüüsimeetodid, tehnika, riietus ja varustus palju edasi arenenud, aidates sportlastel saada paremaks, kiiremaks, tugevamaks ja täpsemaks. Ometi usuvad teadlased, et inimvõimete piirini pole me veel jõudnud.

Dallases Lõuna Metodistliku Ülikooli liikumisvõimete laboris analüüsitakse paraolümpia sprinteri Jarryd Wallace’i jooksusammu biomehaanikat. „Ma tegin palju asju valesti,“ ütleb 28-aastane Wallace. Neljakordne maailmarekordiomanik Wallace, kelle parem säär tuli lihasekahjustuse pärast amputeerida, püüab saada labori analüüsile tuginedes veelgi kiiremaks.  Foto: ROBERT CLARK

Peter Weyand juhib Dallases Lõuna Metodistliku Ülikooli liikumisvõimete laborit ja on üks maailma parimaid sprindi biomehaanika eksperte. Tema hinnangul on 100 ja 200 meetri jooksus ning maratonides oluliselt paremaid aegu saavutada täiesti võimalik. Weylandi laboris analüüsitakse kiirkaameraga tehtud videote järgi sprinterite tehnikaid, otsides võimalusi muuta need veel efektiivsemaks – ja kiiremaks. Weyand kuulub Suurbritannia sporditeadlase Yannis Pitsiladise juhitud töörühma, mis keskendub maratonide kahe tunni barjääri purustamisele. (Nike’i samalaadne töö jäi 2017. aastal tulemusteta.) Et aidata sportlastel rekordeid püstitada, uurivad teadlased selliseid tähtsaid valdkondi nagu füsioloogia, toitumine, biomehaanika, meditsiiniline tugi, reaalajas jälgimine ja treeneritöö. Sedasorti teaduslikke teadmisi kasutades saab tulemusi parandada, ütleb Weyand.

Et aidata sportlastel seaduslikul teel sooritusvõime piire nihutada, katsetavad teadlased uusi tehnikaid ja seadmeid, analüüsivad sooritusi uutel meetoditel ning jälgivad sportlaste toitumist ning füüsilist ja vaimset tervist.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti juulinumbrist.

Klassikalise balleti tantsijad (pildil 25-aastane Esmiana Jani Washingtoni Balletist) rakendavad hüpetelt maandudes hüppe- ja põlveliigestele tohutut jõudu. Nad on maailma ainsad sportlased, kelle jalad peavad keharaskust kandes olema äärmuseni välja sirutatud. Et kiiremini taastuda, kasutavad nad täispuhutavaid „saapaid“, mis masseerivad jalalihased varvastest reite ülaosani läbi.  Foto: MARK THIESSEN
Ujumise imelapse Michael Andrew intensiivsete distantsidega treeningukava valmistab tema vaimu ja lihaseid ette võistlustempoks. 19-aastase Andrew käes on 22 USA rekordit.  Foto: MARK THIESSEN
Paljude rekordite omanikust 18-aastane tõstja C. J. Cummings kaitses 2017. aastal noorte maailmameistri tiitlit ja purustas tõukamises iseenda maailmarekordi, tõstes 185 kilo. Cummingsi kehaehitus ja tehnika (ta tõmbab kangi rinnale teistest tõstjatest kiiremini ja hoiab tõste ajal seda kiirust) teevad ta konkurentidest tugevamaks.   Foto: MARK THIESSEN
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaanus Sarapuu
Jaanus SarapuuReklaamimüügi projektijuhtTel: 5166 960