Linnuriigi inimesed ehk mis ohustab papagoisid
Papagoid võivad olla nutikad nagu 3-aastane laps, ja mõni elab 80 aastat. Nad laulavad, tantsivad, matkivad meid ja röövivad meie südame. Nüüd on nad oma populaarsuse pärast ohus.
Vahel kõlavad Umgeni Jõe Linnupargi lopsaka taimestikuga lindlates ühe vokalisti häälesoojendused. Kes on see primadonna? Papagoi Molly. Heliredeleid laulma õppis see sinilaup-amatsoonpapagoi endiselt omanikult. Paljud selle Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis asuva loomaaia ja paljunduskeskuse papagoid on jõudnud siia inimestelt, kes pole olnud suure ja nõudliku linnu pidamisega kaasnevateks raskusteks valmis. Papagoid on mitte ainult valjuhäälsed ja osavad korralagedust tekitama, vaid mõni liik on ka kolmeaastase lapse taibuga, ja mõni võib elada 80 aastat.
Ikkagi võib kihk pidada papagoisid – keda looduskaitseökoloog Stuart Marsden nimetab linnuriigi inimesteks – olla vastupandamatu. Need väga sotsiaalsed ja intelligentsed linnud loovad omanikuga sügava ja tugeva sideme. Kui panna siia kõrvale ka nende võime inimeste hääli matkida, pole sugugi kokkusattumus, et papagoid on ilmselt maailma populaarseimad lemmikloomana peetavad linnud.
Mõnel juhul aga teeb populaarsus neile halba. Kuigi neid kõikjal maailmas hulgi paljundatakse, püütakse ikka veel palju papagoisid ka ebaseaduslikult loodusest. Üks põhjus: organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes on teeninud miljardeid dollareid näiteks elevantide ja ninasarvikute salakaubandusega, on võtnud oma valikusse ka papagoid. Austraalia ronkkakaduude eest on mustal turul makstud kuni 25 000 eurot linnu kohta. Illegaalne papagoikaubandus vohab Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas, kus selle vastased seadused võivad olla lõdvad või raskesti jõustatavad.
„Kui osta papagoi USA-s, on ta 99-protsendise tõenäosusega kasvanud tehistingimustes,“ ütleb Texase A&M Ülikooli zooloog Donald Brightsmith, kes uurib Peruus aarasid. „Aga kui osta ta Peruus, Costa Ricas või Mehhikos, püüti ta 99-protsendise tõenäosusega loodusest.“
Nõudlus papagoide kui lemmikloomade järele on koos metsaraadamise ja elupaikade hävimisega üks peamisi papagoide ohustatuse põhjuseid. Umbes 350 papagoiliigist kuuluvad kõik peale nelja ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubitsemise konventsiooni (CITES) alla.
Kaugelt kõige ihaldatum on hallpapagoi, kõige parem rääkija. CITES-i andmetel on liigi 18 levilariigist viimase neljakümne aastaga seaduslikult välja veetud vähemalt 1,3 miljonit hallpapagoid. Veel sadu tuhandeid on tõenäoliselt transportimisel hukkunud või püütud Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsadest illegaalselt.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti juuninumbrist.
