Sõltuvuses aju ehk kuidas vabaneda pahedest
Me saame üha enam teada ihast, mis toidab enesehävituslikke harjumusi – ning ka sellest, kuidas teadus saab aidata seda võita.
Kui Patrick Perotti ema rääkis talle arstist, kes kasutab uimastisõltuvuse raviks elektromagnetlaineid, suhtus mees sellesse põlglikult. „Ma pidasin teda šarlataniks,“ ütleb Perotti.
38-aastane Perotti, kes elab Itaalias Genova linnas, hakkas kokaiini tarvitama 17-aastaselt. Ta oli rikas noormees, kellele meeldis pidu panna. Põgusast tarvitamisest kujunes ajapikku välja igapäevane harjumus ning seejärel kõikehõlmav ning vastupandamatu vajadus. Ta armus, sai poja ning avas restorani. Tema sõltuvuse taaga all aga varisesid tema pereelu ja äri viimaks kokku.
Perotti veetis kolm kuud võõrutusravil ning 36 tundi pärast sealt lahkumist naasis vanade kommete juurde. Ühel teisel ravikuuril oli ta kaheksa kuud, kuid samal päeval, kui ta koju jõudis, kohtas ta oma diilerit ja tõmbas end pilve. „Hakkasin tarvitama kokaiini lausa kirglikult,“ ütleb ta. „Ma olin paranoiline, kinnismõtete küüsis, peast segi. Ma ei näinud ühtegi viisi, kuidas lõpetada.“
Kui ema aina peale käis, et ta tollele arstile helistaks, andis Perotti lõpuks järele. Ta sai teada, et tal tuleb üksnes istuda hambaarstitooli meenutavas toolis ning lasta arstil Luigi Gallimbertil hoida vasakul pool tema pead üht seadeldist, mis pidavat kokaiininälga alla suruma. „Mul oli valida kaljujärsaku ja doktor Gallimberti vahel,“ meenutab ta.
Psühhiaatri ja toksikoloogina 30 aastat sõltuvust ravinud hallipäisel prillidega Gallimbertil on Padovas oma kliinik. Otsusele proovida transkraniaalset magnetstimulatsiooni (TMS) jõudis ta tänu olulistele saavutustele sõltuvuse uuringuis – ning seetõttu, et ta oli pettunud tavapärastes ravivõtetes. Ravimid aitavad inimestel jätta maha joomist, suitsetamist või heroiini tarvitamist, kuid tagasilangused on igapäevane asi ning kokaiinitaoliste ergutite sõltuvusele pole tõhusat meditsiinilist ravi. „Neid patsiente on väga, väga raske ravida,“ ütleb ta.
ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo andmeil sureb maailmas uimasti üleannuse ning uimastitega seotud haiguste tagajärjel igal aastal üle 200 000 inimese ning veelgi enam sureb suitsetamise ja joomise tõttu. Enam kui miljard inimest suitsetab ning tubakal on oma osa viies peamises surmapõhjuses, milleks on südamehaigused, insult, hingamisteede põletikud, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Peaaegu igal kahekümnendal maailma täiskasvanul on alkoholisõltuvus. Mitte keegi pole veel kokku lugenud neid, kes on sõltuvuses hasartmängudest ja muudest sundtegevustest, mida aina enam käsitletakse sõltuvushäiretena.
Teadlased on välja töötanud üksikasjaliku pildi sellest, kuidas sõltuvus lööb pahupidi rajad, millel põhinevad himu, harjumuste kujunemine, mõnutunne, teadmiste omandamine, emotsioonide reguleerimine ja taju. Sõltuvus põhjustab sadu muutusi aju ehituses, ajukeemias ning rakkude kommunikatsioonis, sealhulgas ka neuronitevahelistes piludes, mida kutsutakse sünapsideks ning mis kujutavad endast teadmiste omandamise molekulaarset masinavärki. Sõltuvushäire kasutab ära aju erakordset paindlikkust ning vormib närviühendused ümber nii, et need omistavad suurima väärtuse kokaiinile või heroiinile või džinnile, kaotajaks jäävad tervis, töö, perekond ja elu.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti septembrinumbrist.
