Sõltuvuses aju ehk kuidas vabaneda pahedest

Paranevate kokaiinisõltlaste ajupilte analüüsides uurib Pennsylvania Ülikooli professor ning kliinilise neuroteaduse ekspert Anna Rose Childress seda, kuidas alateadlikud uimastitega seostuvad märguanded aju hüvesüsteemi erutavad ning niimoodi tagasilangust soodustavad. Kui ta näitas patsientidele 33 millisekundi vältel sedasorti pilte nagu vasakul ekraanil paistev foto kokaiinist, stimuleeris see nende hüvega seonduvat närviringi.  Foto: Max Aguilera-Hellweg

Me saame üha enam teada ihast, mis toidab enesehävituslikke harjumusi – ning ka sellest, kuidas teadus saab aidata seda võita.

Kui Patrick Perotti ema rääkis talle arstist, kes kasutab uimastisõltuvuse raviks elektromagnetlaineid, suhtus mees sellesse põlglikult. „Ma pidasin teda šarlataniks,“ ütleb Perotti.

38-aastane Perotti, kes elab Itaalias Genova linnas, hakkas kokaiini tarvitama 17-aastaselt. Ta oli rikas noormees, kellele meeldis pidu panna. Põgusast tarvitamisest kujunes ajapikku välja igapäevane harjumus ning seejärel kõikehõlmav ning vastupandamatu vajadus. Ta armus, sai poja ning avas restorani. Tema sõltuvuse taaga all aga varisesid tema pereelu ja äri viimaks kokku.

AHELAT KATKESTAMAS. Korduvalt pärast ravikuuri taas uimasti küüsi langenud tõsine kokaiinisõltlane Patrick Perotti soostus viimaks eksperimentaalse ravikuuriga – eesajukoore mõjutamisega elektromagnetvõnkumise abil – ühes kliinikus Padova linnas Itaalias. Sellest oli kasu. Psühhiaater Luigi Gallimberti on transkraniaalset magnetstimulatsiooni kasutanud teistelgi patsientidel ning umbes sama heade tulemustega.   Foto: Max Aguilera-Hellweg

Perotti veetis kolm kuud võõrutusravil ning 36 tundi pärast sealt lahkumist naasis vanade kommete juurde. Ühel teisel ravikuuril oli ta kaheksa kuud, kuid samal päeval, kui ta koju jõudis, kohtas ta oma diilerit ja tõmbas end pilve. „Hakkasin tarvitama kokaiini lausa kirglikult,“ ütleb ta. „Ma olin paranoiline, kinnismõtete küüsis, peast segi. Ma ei näinud ühtegi viisi, kuidas lõpetada.“

Kui ema aina peale käis, et ta tollele arstile helistaks, andis Perotti lõpuks järele. Ta sai teada, et tal tuleb üksnes istuda hambaarstitooli meenutavas toolis ning lasta arstil Luigi Gallimbertil hoida vasakul pool tema pead üht seadeldist, mis pidavat kokaiininälga alla suruma. „Mul oli valida kaljujärsaku ja doktor Gallimberti vahel,“ meenutab ta.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Psühhiaatri ja toksikoloogina 30 aastat sõltuvust ravinud hallipäisel prillidega Gallimbertil on Padovas oma kliinik. Otsusele proovida transkraniaalset magnetstimulatsiooni (TMS) jõudis ta tänu olulistele saavutustele sõltuvuse uuringuis – ning seetõttu, et ta oli pettunud tavapärastes ravivõtetes. Ravimid aitavad inimestel jätta maha joomist, suitsetamist või heroiini tarvitamist, kuid tagasilangused on igapäevane asi ning kokaiinitaoliste ergutite sõltuvusele pole tõhusat meditsiinilist ravi. „Neid patsiente on väga, väga raske ravida,“ ütleb ta.

Sõltuvus haarab peaaju närviühendused enda kütke. Teadlased püüavad kummutada seisukohta, et sõltuvus on moraalne puue, ning uurivad võtteid, mis aitaksid väljuda himustamise, sundtarbimise ja võõrutusnähtude tsüklist, millesse on takerdunud kümned miljonid. Janna Raine sattus heroiinist sõltuvusse 20 aastat tagasi pärast töövigastuse vastu välja kirjutatud valuvaigisti tarvitamist. Mullu elas ta ühe Seattle’i kiirtee all kodutute laagris.  Foto: Max Aguilera-Hellweg

ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo andmeil sureb maailmas uimasti üleannuse ning uimastitega seotud haiguste tagajärjel igal aastal üle 200 000 inimese ning veelgi enam sureb suitsetamise ja joomise tõttu. Enam kui miljard inimest suitsetab ning tubakal on oma osa viies peamises surmapõhjuses, milleks on südamehaigused, insult, hingamisteede põletikud, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Peaaegu igal kahekümnendal maailma täiskasvanul on alkoholisõltuvus. Mitte keegi pole veel kokku lugenud neid, kes on sõltuvuses hasartmängudest ja muudest sundtegevustest, mida aina enam käsitletakse sõltuvushäiretena.

AVERSIIVTERAAPIA. Moskva lähistel Maršaki uimastivõõrutuskliinikus paigaldatakse 30 päevaks ravile tulnud alkohooliku naha alla kuueks kuuks mõeldud antabuse annus. See ravim põhjustab alkoholi tarbimise korral oksendamist ning on üks aversiivteraapia vorme. Kliinikus kasutatakse sõltuvusmustri lõhkumiseks ka rohkesti muid viise, näiteks joogat, individuaalset ja grupinõustamist, toidulisandina tarbitavaid aminohappeid, söömisharjumuste muutmist ning antidepressante.  Foto: Max Aguilera-Hellweg

Teadlased on välja töötanud üksikasjaliku pildi sellest, kuidas sõltuvus lööb pahupidi rajad, millel põhinevad himu, harjumuste kujunemine, mõnutunne, teadmiste omandamine, emotsioonide reguleerimine ja taju. Sõltuvus põhjustab sadu muutusi aju ehituses, ajukeemias ning rakkude kommunikatsioonis, sealhulgas ka neuronitevahelistes piludes, mida kutsutakse sünapsideks ning mis kujutavad endast teadmiste omandamise molekulaarset masinavärki. Sõltuvushäire kasutab ära aju erakordset paindlikkust ning vormib närviühendused ümber nii, et need omistavad suurima väärtuse kokaiinile või heroiinile või džinnile, kaotajaks jäävad tervis, töö, perekond ja elu.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti septembrinumbrist.

SUNDKÄITUMISE OHVER. Seda mündimasina simulatsioonis olevat rotti peibutavad needsamad vilkuvad tulukesed ja tukslevad helid, mis hoiavad inimesi kasiinodes mängimas. Rotil on valida avauste vahel, kust tuleb suhkrukuulikesi, ning ta müksib järjekindlalt seda, kust võib neid tulla kõige rohkem, kuid kõige vähem tõenäolisemalt. Samalaadsete uuringute abil on Briti Columbia Ülikooli neuroteadlane Catharine Winstanley avastanud, et üht tüüpi dopamiiniretseptoreid blokeeriv ravim võib vähendada hasartmängudega seonduvate riskantsete otsuste tegemist.  Foto: Max Aguilera-Hellweg
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Jaanus Sarapuu
Jaanus SarapuuReklaamimüügi projektijuhtTel: 5166 960