Erkki Peetsalu: Kauboikapitalismi kauge kaja

„Suur Pealik Washingtonis saadab sõna, et soovib osta meie maad. Suur Pealik saadab meile ühtlasi oma sõpruse ja hea tahte kinnituse. See on temast kena, sest me teame, et ta ei tunne erilist vajadust meie sõpruse järele.“

1854. aastal, kui indiaanihõimude juht Seattle pidas oma kuulsa kõne, sõnastas ta osakese Ameerika põlisrahva hingest, eluvaatest ning murest oma maa ja rahva pärast. Ehkki kõne algversiooni pole säilinud, on see hiljem uuesti kirja pandud. Kõne meenus seoses selles numbris ilmuva looga „Ühinenud protestis“.

„Kuid me kaalume pakkumist, teades, et kui me ei müü, siis võib valge mees tulla püssiga käes ja võtta meie maa. Kuidas saab ostamüüa taevast või maa soojust? See mõte on meile võõras. Kui õhu värskus ja vete sädelus ei kuulu meile, siis kuidas te saate seda osta? Iga tükike seda maad on minu rahvale püha.“ /…/

Praegu, 163. aastat hiljem, mõjuvad indiaanipealiku mõtted veel valusamalt kui valge mehe toonase marodööritsemise aegu indiaanihõimude aladel. Jaanuari lõpus, vaid mõni päev pärast ametisse astumist, käivitas USA president Donald Trump uuesti Kanadast Mehhiko laheni kulgeva naftajuhtme projekti. Selle peatamise eest seisid mullu suvel kümned tuhanded põlisrahvaste esindajad ja nende toetajad nagu üks Standing Rocki kogukond üle maailma.

„Valge mehe surnud unustavad maa, kus nad sündisid, kui nad rändavad tähtede juurde. Meie surnud ei unusta iial seda ilusat maad, sest see on punase mehe ema. Me oleme osa sellest maast ja tema on osa meist. /…/ Me siis kaalume pakkumist osta meie maa. Kuid see ei ole kerge. Sest see maa on meile püha.“

Praegu mõjuvad need read otsekui mineviku võimendunud kaja – ajaloo valus peegeldus kõigile maailma rahvastele, kes seisavad silmitsi globaalse kauboikapitalismi uute ilmingutega. „Ole sa Lendav Kotkas või Röökiv Jänes, USA presidendi vastu sa ei saa,“ mõtles ilmselt Suur Pealik Washingtonis, kui astus põlisrahva tahte vastu. Kas põlishõimude ja kogukondade hääl jääb hüüdjaks hääleks kõrbes või saab sellest Suure Pealiku komistuskivi vastu Seisvat Kivi, seda näitab aeg.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

„Kõik, mis juhtub maaga, see juhtub ka maa poegadega. Kui inimene sülitab maa peale, siis sülitab ta iseenda peale. Me teame – maa ei kuulu inimesele, vaid inimene maale.“ /…/

Erkki Peetsalu, National Geographic Eesti peatoimetaja

Praegu, 163. aastat hiljem, mõjuvad indiaanipealiku mõtted veel valusamalt kui valge mehe toonase marodööritsemise aegu indiaanihõimude aladel.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657