Erkki Peetsalu: Ära mine närvi
„Mis jama te siin propageerite! National Geographicult ei oleks seda küll oodanud! NG on alla käinud! Piinlik, häbiväärne – mulle aitab!“
Meie jaanuarinumber ajab paljud lugejad närvi, ja mitte üksnes ontlikud härrad või kõvakraelised prouad. Oot, keegi naine juba helistabki, Keilast, tahab tellimust peatada. Keegi mees helistab Paidest, väga tige. Ja keegi veel, Kalamajast. Aga tema tänab, südamest … Kas see kolmas helistaja on mees või naine? Ei kumbki! Ütleb, et inimene.
Inimene küll, aga kumb ikkagi, naine või mees? Nii mõtleme oma stereotüüpsel moel ja ehmume, kui kohtume sõnadega ’soovaba’, ’kahesooline’, ’vabasooline’, ’muutsooline’, ’queer’ jt. Me käitume nagu ketikoer. Mida rohkem kardame tundmatut, seda rohkem haugume: kleebime silte, mõistame hukka, läheme kallale.
Ehkki enam kui 99 protsenti inimestest paigutab end soospektri ühte või teise otsa – naiseks või meheks –, leidub aina rohkem neid, kes seavad kahtluse alla mitte ainult oma sünnipärase soo, vaid ka sugude kahese jaotuse. Osa põliseid kultuure tunnistab sugusid, mis pole ei mees ega naine. Arenenud maailmgi hakkab üha enam mõistma, et sooidentiteet on voolav ja keerukas.
Ennekõike ei ole küsimus seksuaalses sättumuses, vaid inimese bioloogilises sooidentiteedis ja soolises enesetajus, mis võib sünnipärasest soost erineda. Sugude eri avab kogu seda keerukat ja sügavalt isiklikku sooidentiteedi temaatikat mitmest vaatenurgast, käsitledes soo kultuurilisi, sotsiaalseid, bioloogilisi ja ka poliitilisi tahke. Miks me seda teeme? NG peegeldab elu.
Ma pean tunnistama, et ei teadnud neist teemadest varem suurt midagi. Seepärast loodan, et käesolev ajakirjanumber on sinu jaoks sama silmi avav kui minu jaoks. Ehk aitab see kaasinimesi paremini mõista, mitte hukka mõista. Meil sinuga on isegi üks eelis – eesti keeles ei ole vanadele keeltele omaselt sugu eristavaid asesõnu, mis toetab vajadusel sooneutraalset suhtlust.
Lõppenud aastast võtan mina enda jaoks uude kaasa Metsakutsu refräänijupi
„ära mine närvi, ära mine na,
närv pole pood, kuhu peab minema“.
Loodan, et käesolev ajakirjanumber on sinu jaoks sama silmi avav kui minu jaoks. Ehk aitab see kaasinimesi paremini mõista, mitte hukka mõista.