National geographic logo

Putini põlvkonna valusad valikud

Opositsioonipartei Teine Venemaa toetajad avaldavad Moskvas meelt, lippudel ja käesidemetel nende sümbol – granaat. Teise Venemaa asutasid keelustatud marurahvusliku partei liikmed 2010. aastal, aga Putini valitsus parteid ei tunnusta.  Foto: Gerd Ludwig
Jaga lugu:

Kakskümmend viis aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist igatsevad paljud noored venelased tolle ajastu stabiilsust ja peavad kangelaseks natsionalistist presidenti.

Ta ei tea, kuhu mind viia, kui temaga Uurali idanõlval asetseva manduva tööstuslinna Nižni Tagili raudteejaama juures hotellis kokku saan, sellepärast hakkame lihtsalt jalutama mööda linna tolmuseid suviseid tänavaid. Tema nimi on Saša Makarevitš ja ta on 24-aastane tsemenditööline, seljale langeva blondi hobusesaba ja käristatud servadega teksavestiga, millele on tikitud konföderatsiooni lipp. „Ma arvasin, et see tähendab lihtsalt iseseisvust,“ selgitab ta, kui selle kohta küsin.

Kirill Vselenski seisab ühe Moskva maja karniisil ja Dima Balašov teeb pilti. 24-aastased hulljulged katustel turnijad uhkustavad oma vägitükkidega Instagrami kontodel @kirbase ja @balashovenator.  Foto: Gerd Ludwig

Jalutades möödume väiksest ühekorruselisest hoonekuubikust, millele on maalitud nõukogude punatähti ning keiserliku Venemaa, Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni sõjaliste ordenite juurde kuuluvaid oranži- ja mustatriibulisi Georgi linte. „Me võime sinna sisse minna,“ kehitab Saša õlgu. „Aga seal kubiseb neist, kes elasid üle üheksakümnendad.“

Ka Saša elas üheksakümnendad üle. 1991. aasta detsembris, vaid mõni kuu enne tema sündi, langetati Kremlilt nõukogude lipp ja asemele heisati Venemaa trikoloor, juhatades sisse kümnendi, mis kummitab otsekui halva unenäona tänapäeva vene vaimu. Ootus, et venelased hakkavad elama samamoodi nagu nende jõukad Lääne teisikud, andis maad valusale tegelikkusele: ees ootas pikk ja vaevaline üleminek käsumajanduselt turumajandusele, demokraatia kehtestamine ühiskonnas, mis oli sajandeid elanud absoluutse monarhia ja totalitarismi võimu all.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Moskvast umbes 150 kilomeetri kaugusel toimuv mitmepäevane muusikasündmus Wild Mint Festival meelitab kohale üle 36 000 fänni, kes ööbivad telklinnakus, et kuulata kuni kella kolmeni öösel bände. Tänavuste peaesinejate seas olid populaarne vene bänd Accident, mis laulab vanamoodsatest väärtustest, ja Wanton Bishops Beirutist.  Foto: Gerd Ludwig

Minul jäid need üheksakümnendad nägemata. Mu perekond lahkus Moskvast 1990. aasta aprillis. Kui esimest korda Venemaale naasin, 2002. aastal, oli president Vladimir Putini, rahutute üheksakümnendate vastumürgi ajastu täies hoos. Sestsaadik olen käinud Venemaal palju kordi ja seal mitu aastat reporterina elanud.

Enamikku venelasi, keda ma tunnen, on mingil määral kujundanud 74 aasta pikkune nõukogude eksperiment. Meile on sügavuti ja isiklikult teada meie perekondade väikesed ajalood ja tragöödiad, mida kätkeb endas selle suurema ajaloo suurem tragöödia. Pealekasvav põlvkond aga tunneb üksnes seda Venemaad, mida traumeerisid üheksakümnendad ja on seejärel kindla käega juhtinud Putin. Tänavu, 25 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, läksin jälle tagasi, et kohtuda selliste noortega nagu Saša. Kes nad on? Mida nad elult ootavad? Mida nad ootavad Venemaalt?

29-aastane piljardivarustuse müüja Mihhail Vassiljev harjutab Moskva Triumfiväljakul rulatrikke. Taamal paistab 1917. aasta revolutsiooni ülistanud luuletaja Vladimir Majakovski ausammas. Venemaa noortel on rohkem vabadusi, kui nende vanemad ja vanavanemad oleksid iial osanud ette kujutada.  Foto: Gerd Ludwig

Üleni linoleumiga ja puitu imiteerivate seinapaneelidega kaetud akendeta baaris saame Sašaga kätte õhukestes plasttopsides lahjad õlled ning leiame istekoha keset dressides ja sandaalides paksult tätoveeritud, punetavate nägudega mehi, kes lasevad oma telefonidest täiel võimsusel kimedat Vene poppi.

Saša sõnul pole Nižni Tagilis muud kui tehased ja vangilaagrid. Kunagi Nõukogude Liidu rongivagunite ja tankide tootjana kuulus linn on nüüd kuulus jõude seisvate tehaste, töötuse ja Vladimir Putini poolest. Kui Putin 2011. aastal teatas, et kavatseb naasta presidendi ametikohale ka kolmandaks ametiajaks, puhkesid Moskvas ja teistes suurtes linnades meeleavaldused. Meeleavaldajad olid enamasti noored ja haritud keskklassi linnainimesed ning tol talvel teatas üks Nižni Tagili tehasetööline riigitelevisioonis Putinile, et tema on koos „poistega“ valmis tulema Moskvasse meeleavaldajaid läbi peksma. Putin laitis selle maha, aga linna on hakatud pidama Putinimaa südameks.

Nüüd on Nižni Tagilil uus linnapea, kelle saatis Putin, et ta muudaks linna kaunimaks, ja üks kohalik magnaat on ehitanud uhke haigla, aga elu on linnas endiselt raske. Saša õppis keevitajaks ja teenis ühes tehases töötades hästi, kuni naftahinnad kukkusid ja Ukrainasse tungimise pärast kehtestatud Lääne sanktsioonid tekitasid majanduskriisi. Sašale ei makstud enam palka. Ta otsis tööd terve aasta, kuni leidis selle kahe tunni tee kaugusel Boeingu tehases. Nüüd teenib ta kuus 30 000 rubla ehk umbes 425 eurot, mis on sealkandis enam-vähem keskmine palk.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti detsembrinumbrist.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)tellimine@nationalgeographic.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100erkki@maailmad.ee
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108margit.raias@gmail.com
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163sven@greengreen.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee