Kariibi mere kroonijuveelid ohus

Kriitilises seisundis liigi bissa (Eretmochelys imbricata) äsjakoorunud, umbes kaheksa sentimeetri pikkune poeg sõuab õhtuhämaruse kaitsvas varjus kaldast eemale. 2008. aastal keelustas Kuuba merikilpkonnade püügi.  Foto: David Doubilet ja Jennifer Hayes

Kuuba tohutu Jardines de la Reina (Kuninganna Aedade) merekaitseala on ookeani Eedeni aed, mis jääb ette turismile.

Meie viimatisest uurimisretkest Jardines de la Reinale oli möödunud viisteist aastat. Olime avastanud selles madalate saarekeste, mangroovilaidude ja rahude kaelakees merelooduse, mis üllatas meid oma pulbitseva eluga.

Ateriinid kihutavad läbi mangroovi nagu meres voolav jõgi. Parvede moodustamisega üritavad nad röövloomi ära petta. Tihedas juuremetsas leiavad need väikesed kalad varjepaiku.  Foto: David Doubilet ja Jennifer Hayes

Kuubale naastes olime põnevil, mida me selles, nüüdseks umbes 2200-ruutkilomeetrises rahvuspargis aja ja kliimamuutuse kiiluvees näeme. Esimesel sukeldumisel laskusime suurde kivikoralli Acropora palmata kolooniasse. Seda kriitilises seisundis liiki on kogu Kariibi piirkonnas väheks jäänud. Meie aga leidsime end paksust tihnikust ning vaatasime hämmastusega, kuidas ronkod ja riffahvenad laiade koralliokste vahel ruumi pärast rüselesid nagu toolimängus. Just seda olimegi lootnud näha. Viibisime vedelas ajakapslis, meid oli toodud tagasi kaladega ümbritsetud korallide maailma, millena Kariibi meri meie silmis aastakümnete eest paistis.

National Geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Päikeseloojang kallab Kuuba lõunaranniku vetes lokkavad korallid üle kuldse kumaga. Näib, et aeg ja inimene pole seda kauget madalate saarekeste, mangroovide ja rahude ahelikku, millele pani nime Christoph Columbus kuninganna Isabella auks, peaaegu üldse muutnud.  Foto: David Doubilet ja Jennifer Hayes

Sukeldumisinstruktor Noel López, kes on jälginud siinseid vesi kakskümmend aastat, juhatas meid sügavamale rahule, kus kohtasime nelja liiki kivikohasid, nende seas pliidisuurust Kesk-Ameerika kivikoha. Rahu näis haidest ja teistest suurtest kaladest veel rohkem kubisevat kui siis, mil siin esimest korda käisime.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti novembrinumbrist.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657