National geographic logo

Minevikuvargad hävitavad hindamatuid väärtusi

Haudade rüüstamine Egiptuses on sama vana nähtus kui vaaraod. Ramses V ja Ramses VI haud Kuningate orus Luxori lähedal rüüstati umbes 3000 aastat tagasi majanduskriisi ja võõrsissetungi ajal.  Foto: Robert Clark
Jaga lugu:

Muististe salakaubandus õitseb, avaldades laastavat mõju maailma arheoloogiapärandile.

Triibulise parukaga naine, silmad pärani lahti, lebab eredalt valgustatud laual. Professor kummardub ta kohale, jäädes näost vaid peopesalaiuse kaugusele. „Endiselt imetlusväärses korras... erakordselt hästi säilinud,“ pomiseb ta. Liikudes pilguga mööda kirstu kaanele maalitud ohvri keha allapoole, osutab ta värsketele lõigetele reite ülaosas, jumal Amuni sümbolitele, iibisele ja Egiptuse surnuteraamatustpärit maagilistele loitsudele. „Ning siin on tema nimi ja tiitel: Shesep-amun-tayesher, maja valitsejanna. Seda kõva häälega ette lugedes täidan ma ta soovi olla pärast surma mäletatud.“

Föderaalagentide konfiskeeritud Egiptuse kirstu hoitakse New Yorgis salajases laos.  Foto: Robert Clark

Egiptuse aadlisoost naisterahvas on olnud surnud ligikaudu 2600 aastat. Birminghami Alabama ülikooli egüptoloog Sarah Parcak uurib tema sisemist sarkofaagi, üht kolmest puitkastist, mis matrjoška kombel üksteise sisse asetatuna ümbritsesid tema mumifitseeritud keha, mille hõngu on veel praegugi kirstus tunda. Rüüstajad saagisid sarkofaagi neljaks ja saatsid lennupostiga USA-sse, kus antiigirestauraator selle uuesti kokku pani. Mitu kuud hiljem leidsid tolliametnikud kirstu peidetuna Brooklyni antiigikaupmehe kodust. Praegu on see New Yorgi salajases laos, kus föderaalvõimud hoiavad maailma eri paigust pärit konfiskeeritud muistiseid. Seal on hiiglaslik kivist Buddha Indiast, terrakotaratsanikud Hiinast, reljeefid Iraagist, Süüriast ja Jeemenist. Kõik nad on ebaseadusliku antiigiäri orvud, kultuuripärandi üle toimuva üleilmse võitluse ohvrid.

National geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Abū Sīr al-Malaqis uurib valvur iidset surnuaeda, täis laiali pillutatud inimluid ja rüüsteauke. Rüüstamine on siin ammune probleem, kuid röövimine hoogustus oluliselt pärast üleilmset finantskriisi ja Egiptuse 2011. aasta revolutsiooni.  Foto: Robert Clark

Rüüstajad – alates mõrvarlikest templivarastest Indias kuni kirikuröövliteni Boliivias ja sajamehelistest kampadest koosnevate hauarüüstajateni Hiina Liaoningi provintsis – riisuvad paljaks meie minevikku. Nii nagu enamikku ebaseaduslikku tegevust, on rüüstamise ulatust raske mõõta. Ent satelliidipildid, politsei korraldatud konfiskeerimised ja kohapealsete tunnistajate ütlused osutavad kõik sellele, et varastatud aaretega kaubitsemine õitseb kogu maailmas.

Egiptuses kasutab Parcak rüüste- ja muu inimtegevuse tekitatud kahju mõõtmiseks uue meetodina satelliidipilte. Tema uuringud paljastavad sünge tõe: veerand riigi 1100 teadaolevast arheoloogilisest leiukohast on kannatanud suuri kahjusid. „Sellise hävingutempo juures on 2040. aastaks kõik teadaolevad Egiptuse leiukohad tõsiselt rikutud,“ ütleb ta. „See on südantmurdev.“

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti juuninumbrist.

Autor: Tom Mueller

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)tellimine@nationalgeographic.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100erkki@maailmad.ee
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108margit.raias@gmail.com
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163sven@greengreen.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee