Kas und on ikka tõesti vaja?
Jah, on küll. Mine magama.
Meie imelises sagivas ööpäevaringses maailmas võib uni tunduda liiast. See jääb jalgu nii paljudele toimetustele ja naudingutele: tööle ja treeningule, seltsielule ja sarjamaratonidele. Sellest pole ju midagi hullu, kui uneaega pisut kärpida, et elada võimalikult täiel rinnal?
On küll. Tuleb välja, et uni on aktiivne ja elutähtis seisund, mis parandab ja toetab vaimset ja füüsilist tervist. Uni täidab su mälupanka. Uni vaigistab su emotsioone. Uni ehitab üles su lihaseid, leevendab stressi, turgutab immuunsüsteemi, võitleb dementsuse vastu ja isegi hoiab eemal lisakilod. See, et sa pole kõige selle toimumise ajal täie teadvuse juures, ei tähenda veel, et uni pole ülioluline. Kõik loomad ei maga ühtemoodi, aga uni on 3,5 miljardi aasta pikkuse evolutsiooni meistriteos.
Pärast ajulaineid lugevate ja ajutegevust jälgivate seadmete leiutamist on uneteadus hoogsalt edasi arenenud. Me oleme teada saanud, et uni koosneb eri faasidest ning viib aju öösiti puhkuse ja ümberkorralduste teekonnale. Me oleme täheldanud, et kõik elusolendid järgivad kaasasündinud ööpäevatsüklit, mis inimesel mõjutab näiteks kehatemperatuuri, vaimset erksust ja veel paljut muud. Samuti oleme hakanud avastama, mis magamatus ühiskonnale maksma läheb. Selle hind avaldub väga mitut moodi: alates liiklusõnnetuste sagenemisest ning lõpetades ravivigade ja Tšornobõli mõõtu tööstuskatastroofidega. Ent une ja tema ülesannete kohta on palju alles avastamata. Järgnevatel lehekülgedel uurime, mis on une kohta teada ja mis veel ei ole ning mida me saame teha, et paremini magada.
Loe pikemalt National Geographic Eesti eriväljaandest "Hea uni" (detsember 2022).
