Susan Goldberg: Tehnoloogia head ja vead

Värske Facebooki töötaja Nicole Voulgaropoulos poseerib koos oma ema Sheryl Green-Voulgaropoulosega Menlo Parkis Facebooki like-märgi juures ja tema isa pildistab neid.  Foto: LAURA MORTON, NG

Töötasin 1989. aastal San José ajalehe Mercury News toimetajana, kui 17. oktoobril kell 17.04 maakoore laamad Põhja-California Santa Cruzi mägede all nihkusid ja maa hakkas rappuma. Kui maavärin magnituudiga 6,9 viimaks lõppes, oli palju inimesi hukkunud. Mõnede San Francisco lahe äärsete piirkondade taastamine võttis üle kümne aasta.

Samal ajal raputasid Räniorgu veel ühed jõud, ehkki paljud meist seda ei taibanud. Kõikjal meie ümber elule ärkavad uued tehnoloogiad muutsid murranguliselt infotööstust. See murrang kestab siiani, ja sellel on tohutu mõju.

Tehnikaajakirjanik Michelle Quinn käis Silicon Valleys seda kõike kajastamas, alates internetimulli algusaegadest ja lõpetades praeguse ajaga, mil digiseadmed puudutavad kõiki meie eluvaldkondi, nii heas kui ka halvas mõttes. Silicon Valleys välja töötatud tehnoloogiad on teinud meie elu tohutult rikkamaks ja lihtsamaks. Ent samas kummitavad meid turvarikkumised, meie isikuandmete loata kasutamised ja raskused meile käeulatuses oleva info tulvast tõe välja sõelumisega.

Ühes selle kuu loos kirjutab Quinn miljarditest, mis „teeniti leiutistega, mis näisid mulle mänguasjadena ja lahendavad probleeme, mille olemasolust ma ei teadnudki“. Selline edu on suurepärane leiutise loojatele ja sageli ka kasutajatele. Kuid see tekitab majanduslikku ebavõrdsust, mis on välja tõrjunud inimesed, kellele käib üle jõu elada kohas, kus eluaseme mediaanhind on üle miljoni dollari. „Võib väita, et digiajastu iga hea külg toob ka tahtmatuid tagajärgi või nõuab kompromisse,“ ütleb Quinn. „Sa saad inimestega üle maailma suhelda, aga siis on sinu teave kusagil üleval. Nii et kuidas siis kahjusid leevendada?“

Peale Silicon Valley vaatame ka seda, mis need tehnikamänguasjad tööle paneb: liitiumi. Saatsime ajakirjaniku Robert Draperi ja fotograafi Cédric Gerbehaye Boliiviasse, kus maailma suurima soolaku all lasub maailma suurim liitiumimaardla, ligi kuuendik kogu maailma liitiumivarust.

„Selle, mida varasematel aegadel tähendas kuld ja eelmisel sajandil nafta, võib lähiaastatel varju jätta liitium,“ kirjutab Draper. See on „leidnud tähtsa koha arvutite, mobiilide ja teiste elektroonikaseadmete akudes“ ning elektriautodes.

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Liitiumi kaevandamine võib Boliivia vaesusest välja tuua. Aga see tekitab ka olulisi küsimusi. Kas „valgest kullast“ saadav kasu läheb pigem firmadele kui boliivlastele? Kas kaevandamine rikub keskkonna ja mõjub halvasti turismile, mida liitiumivarude kohal laiuv soolak ligi meelitab? Nii nagu Silicon Valley lugu, on ka Boliivia liitiumi lugu keeruline – nagu Quinn võiks öelda, kätkeb endas paratamatuid kompromisse.

Susan Goldberg, National Geographic, peatoimetaja

Silicon Valleys välja töötatud tehnoloogiad on teinud meie elu tohutult rikkamaks ja lihtsamaks. Ent samas kummitavad meid turvarikkumised, meie isikuandmete loata kasutamised ja raskused meile käeulatuses oleva info tulvast tõe välja sõelumisega.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Markus Savi
Markus SaviReklaamimüügi projektijuhtTel: 58 807 706