Linnuriigi inimesed ehk mis ohustab papagoisid

Indoneesia ja Uus-Guinea linnul punakurk-viigipapagoil – kes, nagu nimi ütleb, sööb viigimarju (aga ka muid puuvilju, nektarit ja võib-olla ka putukaid) – raamivad silmi erksavärvilised pintslitõmbed. See vapustava välimusega metsaelanik elab meelsasti ka inimasulate läheduses. PILDISTATUD HISPAANIAS TENERIFE SAAREL LORO PARGIS.   Foto: JOEL SARTORE, NG

Papagoid võivad olla nutikad nagu 3-aastane laps, ja mõni elab 80 aastat. Nad laulavad, tantsivad, matkivad meid ja röövivad meie südame. Nüüd on nad oma populaarsuse pärast ohus.

Vahel kõlavad Umgeni Jõe Linnupargi lopsaka taimestikuga lindlates ühe vokalisti häälesoojendused. Kes on see primadonna? Papagoi Molly. Heliredeleid laulma õppis see sinilaup-amatsoonpapagoi endiselt omanikult. Paljud selle Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis asuva loomaaia ja paljunduskeskuse papagoid on jõudnud siia inimestelt, kes pole olnud suure ja nõudliku linnu pidamisega kaasnevateks raskusteks valmis. Papagoid on mitte ainult valjuhäälsed ja osavad korralagedust tekitama, vaid mõni liik on ka kolmeaastase lapse taibuga, ja mõni võib elada 80 aastat.

Ikkagi võib kihk pidada papagoisid – keda looduskaitseökoloog Stuart Marsden nimetab linnuriigi inimesteks – olla vastupandamatu. Need väga sotsiaalsed ja intelligentsed linnud loovad omanikuga sügava ja tugeva sideme. Kui panna siia kõrvale ka nende võime inimeste hääli matkida, pole sugugi kokkusattumus, et papagoid on ilmselt maailma populaarseimad lemmikloomana peetavad linnud.

Emane erispapagoi heidab küsiva pilgu kaamera poole. Enamikul lindudel on isaslinnud toretsevamad kui emaslinnud, aga erispapagoi emaslind uhkeldab kirsipunase sulestikuga ja isane kannab tagasihoidlikumat rohelist. PILDISTATUD FLORIDAS PALM BEACHI LOOMAAIAS.   Foto: JOEL SARTORE, NG

Mõnel juhul aga teeb populaarsus neile halba. Kuigi neid kõikjal maailmas hulgi paljundatakse, püütakse ikka veel palju papagoisid ka ebaseaduslikult loodusest. Üks põhjus: organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes on teeninud miljardeid dollareid näiteks elevantide ja ninasarvikute salakaubandusega, on võtnud oma valikusse ka papagoid. Austraalia ronkkakaduude eest on mustal turul makstud kuni 25 000 eurot linnu kohta. Illegaalne papagoikaubandus vohab Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas, kus selle vastased seadused võivad olla lõdvad või raskesti jõustatavad.

„Kui osta papagoi USA-s, on ta 99-protsendise tõenäosusega kasvanud tehistingimustes,“ ütleb Texase A&M Ülikooli zooloog Donald Brightsmith, kes uurib Peruus aarasid. „Aga kui osta ta Peruus, Costa Ricas või Mehhikos, püüti ta 99-protsendise tõenäosusega loodusest.“

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.

Nõudlus papagoide kui lemmikloomade järele on koos metsaraadamise ja elupaikade hävimisega üks peamisi papagoide ohustatuse põhjuseid. Umbes 350 papagoiliigist kuuluvad kõik peale nelja ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubitsemise konventsiooni (CITES) alla.

Kaugelt kõige ihaldatum on hallpapagoi, kõige parem rääkija. CITES-i andmetel on liigi 18 levilariigist viimase neljakümne aastaga seaduslikult välja veetud vähemalt 1,3 miljonit hallpapagoid. Veel sadu tuhandeid on tõenäoliselt transportimisel hukkunud või püütud Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsadest illegaalselt.

Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti juuninumbrist.

Roosapea-kaeluspapagoi oma roosade põskede ja musikaalse lauluga on sajandeid olnud üks armastatumaid lemmikloomi, eriti Euroopas. Teda püütakse Birmas ja Tais tihti loodusest ning nüüd peetakse liiki peaaegu väljasuremisohus olevaks. PILDISTATUD HISPAANIAS TENERIFE SAAREL LORO PARGIS.  Foto: JOEL SARTORE, NG
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Markus Savi
Markus SaviReklaamimüügi projektijuhtTel: 58 807 706