Erkki Peetsalu: Mida räägivad puud, mida meri?

29. mai 2018, 16:31

Väärikas eas mänd ja kuusk arutavad: „Kuuled sae undamist?“ „Jah. Eile märgistati mind ära, jään seekord püsti.“ „Mind ka. Teised tõmmatakse maha.“ „Mis nad sinu pealt teeniksid?“ „Noh, nii umbes 50 eurot. Mingi kommiraha.“

Puud on intelligentsed ja „räägivad“ omavahel – just nõnda metsaökoloogid kinnitavad. Nad võrdlevad metsas iga mullalapi all peituvat eluvõrgustikku omalaadse peidetud mõistusega. Kuigi seal käib suhtlus pisut teistmoodi, väljendab see metsa kui ökosüsteemi terviklikkust. Inimene seda suhtlust ei mõista, kuna see pole silmaga nähtav. Puud paistavad pealtnäha üsna mõttetud. Mis nad seisavad seal niisama: võtaks kõik maha, saaks palju raha!

Mets on meile üksjagu tuttav paik, aga seda kummalisem, et me ei tea ülemäära palju metsa kui tervikliku ökosüsteemi toimimisest. Meri on meie jaoks samuti tuttav, rannarahvas nagu me oleme. Ent veelgi kummalisem on asjaolu, et merede ja ookeanide seisukorrast ei tea me üldse midagi. Ja ega see meile korda lähe. Koduse Läänemere seis võibki olla kriitiline, kuid laevad ju sõidavad, ja peale vaadates meri nagu meri ikka. Kaugema kandi ookeanid, need ei puutu meisse kuidagi – las hoovused triivivad …

Teadlased olid täiesti jahmunud, arvutades välja igal aastal ookeani jõudva plastprügi koguse: vähemalt kaheksa miljonit tonni! Kus see ringleb, kui nii mastaapset prügihulga kasvu pole kusagil näha? Lähemal vaatlusel hakkas kooruma vastus. Miljonitest tonnidest plastprügist saab ookeanilainete toimel mikroplast ja sellest omakorda nanoplast, silmale nähtamatu plastpuru. Kui plastprügi laialdane hukutav mõju mereelustikule on nähtav, siis nanoplasti mõju loomadele ja inimestele pole sisuliselt veel uuritud.

On selge, et me oleme pöördumatult muutnud elu planeedil Maa. Kas me kuuleme, mida meile räägivad puud, ehkki neil pole aimu ei riiklikust metsastatistikast, raiemahtudest ega aastasest juurdekasvust. Kas me märkame mere sõnumit, kui lained loksuvad ja puhkajad päevitavad, lesides liivasegusel mikroplastil tuhandetes randades üle ilma.

Kui meie koduplaneedi palavik tõuseb ja kopsud ei hinga, ei hinga me ise ka. Teadlased ütlevad, et praegu on üsna viimane hetk midagi ette võtta. Võiksime alustada kasvõi sellest, et jätta kasutamata kilekoti ning grillipeoks ostmata ühekordsed plastnõud. Ja osaleda sügisesel Maailmakoristuspäeval. Seniks päikselist suve!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
National Geographic on maailma suurim populaarteaduslik ajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, aastaks 79 €
Telli Ajakiri