Erkki Peetsalu: Nii need dinosaurused välja suridki

Kui sa oled inimene, kes juhtus sündima mehena, ja märkad tänaval või kohvikus tuttavat inimest, kes juhtus sündima naisena, ning soovid teda tervituseks rõõmsalt kallistada, siis stopp! – pea hoogu ja mõtle järele. Sinu tegu võib minna vastuollu uuspuritaanlike moraalinormidega, mis jätab sulle ühiskonna silmis märgi külge kogu eluks …

Nali naljaks – on sõnadetagi selge, et ükski vihakõne, ahistamisjuhtum ega igasugune kuri tegu ei ole tolereeritav. Ent pole vahet, kas sa sündisid mehe või naisena – hoolimata soost, rassist, kultuurilisest taustast, maailmavaatelistest või muudest tõekspidamistest võib igaüks meist eksida. Nii kaaslaste kui ka iseenda silmis. Vaevalt et meie koduplaneedil leidub üldse teovõimelist inimest, kes ei oleks mõtte, sõna või teoga ühiskonna kehtestatud moraalinormide vastu kunagi eksinud. Nii me ju õpimegi elu pisikesest peale: eksime, taipame, andestame. Aga miks ometi kogub meie ümber hoogu sõda naiste ja meeste vahel, otsekui keskaegne nõiajaht?

Selles ajakirjanumbris kirjutame ühest evolutsiooni mõistatuslikumast eksperimendist. Nimelt tärkas meie planeedil 635 miljonit aastat tagasi, vahetult pärast üleni jäätunud Lumepalli-Maa perioodi ja enne „ussiajastut“ ning kambriumi algust, kummaline keerukamate paljurakuliste eluvorm: nn ediakaara organismid. Kentsaka fraktaalse ehitusega, otsekui 3D-printerist tulnud olenditel polnud luustikku, siseorganeid, silmi ega suud, ent nad elasid, toitusid ja ka liikusid ookeanisügavustes. Neile järgnes ussimaailm, korraga eelmisest taiplikumaks saanud eluvorm, kes sisuliselt sõi ära ediakaara olendid. Vaatamata sellele, et teadlased nimetavad ediakaara organisme evolutsiooni äpardunud eksperimendiks, eksisteerisid nad oma keerulises elukeskkonnas edukalt enam kui 30 miljonit aastat.

Selle mõistatusliku eksperimendi valguses on asjakohane küsida, kas see pole mitte evolutsiooniline tupiktee, mida mööda me inimestena praegu üha enesekesksema sammuga edasi astume? Ehk tasuks lubada üksteisel eksida, andeks paluda ja andeks saada – see võiks kaasa aidata, et me õppimisvõimelise liigina jätkame eksistentsi sellel imepärasel planeedil. Ehk isegi sama kaua kui ediakaara organismid.

Vastasel juhul tõdeb mõni järgmine mõistusega eluvorm Maal mõnekümne miljoni aasta

pärast inimliigi eksistentsile tagasi vaadates: eks see üks äpardunud eksperiment oli, nad ainult sõdisid omavahel. Ja nii need dinosaurused välja suridki …

National Geographic
National Geographicu põnevad erinumbrid
Ajakiri ilmub kuus korda aastas.
Erkki Peetsalu, National Geographic Eesti peatoimetaja

Ehk tasuks lubada üksteisel eksida, andeks paluda ja andeks saada – see võiks kaasa aidata, et me õppimisvõimelise liigina jätkame eksistentsi sellel imepärasel planeedil.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Erkki Peetsalu
Erkki PeetsaluPeatoimetajaTel: 501 8100
Margit Raias
Margit RaiasToimetaja-korrektorTel: 504 1108
Sven Puusepp
Sven PuuseppGraafiline disainerTel: 512 3163
Markus Savi
Markus SaviReklaamimüügi projektijuhtTel: 58 807 706