Erkki Peetsalu: Kui pimedusest koidab valgus
Inimkond kihutab justkui hüperloobilikus vaakumkiirendis läbi elu ja üle elude, teadmata sihtpunkti. Maailm muutub meie silme all hämmastava kiirusega. Kui meil veel midagi alles on, siis omaenda lugu, ka oma koduplaneedi lugu. Mis saab elust homme, ei tea täpselt keegi.
Kobame pimeduses, pilgud otsivalt kosmose sügavuses, et leida uus lendav kera, millele viimsel hetkel hüpata. Selle sajandi keskpaigaks ennustatakse inimkonna suurenemist 10 miljardini – see on ligi kaks korda enam kui äsja, alles poole sajandi eest, mil inimene Kuule astus. Tiibeti meister, kuuldes toona raadiost ameeriklaste ovatsioone esimeste astronautide astumisest Kuu pinnale, ei jõudnud ära imestada, mis selles nii erilist on. „Ma käin Kuul alati, kui ma tahan,“ oli ta öelnud.
Millest see ikkagi tuleb, et Maa olukord nii hapraks on muutunud ja inimelu väärtuski devalveerunud. Mõni ütleb, et inimkond ei taha tunnistada oma vigu ja kollektiivse teadvuse arenguhüppele peabki eelnema globaalne kaos. Maailma kõige targemaks inimeseks tituleeritud kosmoseteadlane, füüsik Stephen Hawking prognoosis tänavu, et inimkonnale on jäänud eksisteerida planeedil Maa suurema ohuta veel umbes sada aastat. Mida teeksid sina selle viimase sajandiga, kui see nii peaks tõesti olema?
Kuidas sa elaksid tänase päeva, kui teaksid, et see on su senise elu viimane päev? Kas lööksid kõigele käega ja pööraksid maailma pahupidi – veel rohkem, kui ta praegu on? Või muudaksid vaatenurka, nagu filmi „Marslane“ peategelane Mark Watney, kelle jaoks algas üksi Marsile jäämisest tema ülejäänud elu esimene päev? Või muudaksid sa oma teadvuse seisundit, nagu Tiibeti meister, kes käib Kuul, millal tahab?
Olen vahel mõelnud, et kogu kosmosesüsteem on kui elav organism, millel oma tarkus ja teadvus. Äkki ongi inimkonnal see praegune aeg ja need tehnoloogiad, et iseennast testida – oma nutikust ja eetikat, võimeid ning taluvuse piire. Äkki me asumegi juba kosmilises ussiaugus, arengukiirendis, mille olemasolu uus hawkingite põlvkond teaduslike katsetega peagi kinnitab?
Kõik on võimalik. Eriti pööriajal, kui pimedusest koidab valgus.
Äkki me asumegi juba kosmilises ussiaugus, arengukiirendis, mille olemasolu uus hawkingite põlvkond teaduslike katsetega peagi kinnitab
