Erkki Peetsalu: Diagnoos: sex, drugs & rock'n'roll

Vilkuvad tuled, värvilised þetoonid, pokaalid täis hõrke jooke. Himu naudingu ja mõnu järele olevat midagi üdini inimlikku. „Elagu bakhanaal!“ kõlab ahvatlevalt paljudele meist.

Ent iga uus uinutav mõnukogemus võimaldab ajul ümber õppida – vormida närviühendused ümber nii, et need omistavad suurima väärtuse mõnuallikale, näiteks uimastile või alkoholile. Nii ei märkagi korduvast naudingust uinutatud inimene, kuidas himu ja mõnu viivad teda sõltuvushäireni, millest tagasiteed on raske leida.

Sõltuvushäiret ei käsitleta enam moraalse mandumise, vaid haigusena. Tänu sõltuvuse tähenduse ümbermõtestamisele püüavad teadlased tuvastada, millist tüüpi käitumist saab sõltuvuseks liigitada. Uimastite, alkoholi ja suitsetamise kõrval nähakse sõltuvushäireid põhjustavatena paljusid moodsa elu ahvatlusi: hasartmänge, rämpstoitu, poodlemist, nutitelefone. Siia lisanduvad veel paljud kompulsiivsed tegevused, mis põhjustavad himu ja mõnu: internetimängude sõltuvus, kofeiinisõltuvus, seksisõltuvus …

Tõhusaimate raviviiside leidmine sõltuvushäiretele on teadusele ja meditsiinile suur väljakutse. Ehkki uurimistöö jätkub pidevalt, võivad liigselt üles köetud ootused uusimate ravivõtete efektiivsusest anda ka tagasilööke. Nagu ütleb Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, hakkavad patsiendid keelduma senistest ravimeetoditest ja nõuavad uut imeravi. Kui see ei anna aga oodatud tulemusi, ei pöördu nad enam üldse arsti poole.

Neuroteaduses otsitakse kõiki viise, et sõltuvustega võitlemiseks lahti muukida inimese aju. Ühe suunana püütakse kombineerida moodsat teadust iidsete mõtluspraktikatega, täpsemalt teadvelolekuga oma tegudest ja tunnetest ning harjumustest, mis põhjustavad ennasthävitavat käitumist. Teadveloleku treening õpetab inimesi pöörama tähelepanu oma himudele, jättes neile reageerimata.

Meil kõigil tasub teadvustada oma sõltuvused, sest tänapäeva ühiskond tervikuna kannab sõltuvushäirete diagnoosi sex, drugs & rock’n’roll … Hea uudis on siiski see, et kõik inimesed sõltuvusse ei satu, oma osa mängivad siin geenid, traumad ja depressioon. Eks igaüks saab oma sõltuvusi reastades ise otsustada, kuidas edasi. Kumb sinul peale jääb, kas meditatsioon või kompulsiivne mõnu?