Sõdalased tulevad appi - elevantidele
Edumeelsed Põhja-Keenia põliskogukonnad päästavad ühisel jõul orvuks jäänud elevante.
Eemalt kostavad hädas oleva elevandilapse karjed peaaegu nagu inimese kisa. Helide peale kohale ruttavad noored samburu sõdalased, pikad odad käes, trügivad läbi võpsiku laia
jõesängi poole, kus nad leiavad hädalise. Elevandipoeg on vajunud poolest saadik liiva ja vette, jäänud kinni ühte neist käsitsi kaevatud kaevudest, mida org on täis tipitud.
Veel aasta tagasi oleksid mehed ilmselt tirinud elevandi välja, enne kui ta jõuab vee reostada, ja jätnud ta surema. Nüüd aga teevad nad midagi muud: saadavad mobiiliga, mis on üldlevinud isegi Keenia kaugeimates maanurkades, sõnumi kümmekonna kilomeetri kaugusele Reteti elevantide varjupaika. Siis istuvad nad maha ja jäävad ootama.
Reteti asub Põhja-Keenias 394 000 hektari suurusel alal, mida tuntakse Namunyaki kogukondliku kaitsealana. See on osa samburu rahva esivanemate maast. Namunyaki tegevust toetab ja nõustab Northern Rangelands Trust, kohalik organisatsioon, mis edendab koostöös 33 kogukondliku kaitsealaga turvalisust, säästvat arengut ja looduskaitset. Piirkonnas elab peale samburude turkanasid, rendilisid, boranasid ja somaale – etnilisi rühmi, kes on selle maa ja tema ressursside pärast elu ja surma peale võidelnud. Nüüd püüavad nad ühiselt tegutsedes tugevdada oma kogukondi ning kaitsta umbes 6000 elevanti, kellega nad kõrvuti elavad (ja kes teevad tihti ka tüli).
Jõesäng, kuhu need samburu mehed on tulnud, näeb välja kuiv ja paakunud, aga kohe maapinna all on vett. Elevandid tunnevad vee lõhna, ja nende kraabitud kohtadesse on samburu perekonnad kaevanud kitsad kaevud, et jõuda selle külma ja puhta mineraalirikka eliksiirini. Iga perekond hooldab üht kindlat kaevu, mis võib olla tervelt viis meetrit sügav. Vett võttes laulavad samburud rütmilist laulu, kiites oma lehmi ja meelitades neid selle eluandva allika juurde. Kuivadel kuudel (veebruaris, märtsis, septembris ja oktoobris) süvendavad samburud oma „laulukaeve“, ja kaevude juurde tulevad ka janused elevandid. Mõnikord kaotavad nad jalgealuse ja kukuvad sisse.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti augustinumbrist.
