Vastasseis Šotimaal: kellele kuuluvad nõmmrabad
Šotimaale ainuomase maastiku tuleviku muudavad segaseks vaidlused klassi, kultuuri ja looduse üle.
2015. aasta 30. juulil täpselt kell kuus õhtul võttis Šotimaal Kingussie’s Hollandi ettevõtja Eric Heerema nimel tegutsev agent George Pirie üle Balavili mõisa Allan Macpherson-Fletcherilt. Umbes viie miljoni naela (5,7 miljonit euro) suuruse müügiga lõppes 2800-hektrarilise maavalduse – 18. sajandil Robert Adami projekti järgi ehitatud hallist kivist lossi, lainetavate nõmmede, Spey jõe viiekilomeetrise lõigu ja kohaliku kummituse Sarahi – roll perekonna 225-aastases ajaloos.
„See oli suurepärane eluviis, kuid oli aeg,“ ütles Macpherson-Fletcher hiljem, kui ta mõisa servas asuvas renoveeritud väikeses talumajas, mille ta endale ja oma naisele Marjorie’le jättis, viskit lonksab. Soe ja heasüdamlik heleda peaga Macpherson-Fletcher, kes kannab ümmarguste kilpkonnakilbist raamidega prille, krapipunaseid pükse ja tumesinist kampsunit, näib tundvat kergendust.
Ta oli 65-aastane ja valmis pensionile jääma. Tema lapsed olid Macpherson-Fletcheri sõnul piisavalt targad, et mitte tahta valdust üle võtta. Mõisa ülalpidamine kurnas südant ja rahakotti. „Kiireim viis rahast lahti saada on omada Šoti mägismaal mõisa,“ märkis ta napilt. Lisaks oli Šotimaa parlament läbi surumas maareformi eelnõud, millega võib selliste mõisate haldamine muutuda veelgi kulukamaks ja keerukamaks – plaan, mis on küpsenud osaliselt pikaajaliste klassivaheliste pingete ja Šotimaale ainuomaste nõmmede tuleviku üle toimuvate vaidluste tulemusena.
Macpherson-Fletcheri jaoks oli aeg lavalt lahkuda.
Uusi omanikke ootavas majas vaatavad vastu lehtpuust põrandad ja tahveldatud seinad. Esivanemate portreed on maha võetud, kappidest on kadunud sinise, kollaka ja pruuni koega perekonnatviidist mantlid, püksid, mütsid ja vestid. Seinu ehtinud klaassilmsed trofeepead (hirvesokud, gasellid, kaks kahvripühvlit, metslinnud), mahagonist söögilaud, hõbedast kuppelkaanega lihaliuad, harulised küünlajalad, idamaised vaibad, 30-osaline hõbedast söögiriistade komplekt, millele on graveeritud Macphersoni kiivriehis ja moto „Touch not the cat bot a glove“ (tõlkes: „Ära minuga tüli nori“), on viidud hoiuruumi.
Jahimõisa asemel – mis oleks väga britilik ettevõtmine, kus kliendid maksavad palju raha, et uidata punahirve jälitades mööda nõmmesid, lasta rabapüüsid ja püüda lõhet – saab Balavilist eramaja. Peahoonest saab ostja naise Hannah Heerema sõnul koht, „kus lastel on hea aega veeta“. (Eelmise aasta mais esitasid omanikud taotluse, mis artikli kirjutamise ajal on veel menetlemisel, et muuta mõisahooned külastuskeskuseks koos kohviku, ürituste korraldamise ruumide ning 140-kohalise auto- ja bussiparklaga. Lähedal elavad kogukonnad, keda pööre ettevõtluse suunas ebameeldivalt üllatas ja kes muretsesid selle halva mõju pärast küladele, vaidlustasid taotluse.) Pärast lepingu allkirjastamist, justkui ühe peatüki lõppemise rõhutamiseks, naelutas agent Pirie valduse kaitseks garaažiukse kinni. Garaažis pesitsevad pääsukesed jäid lõksu.
„Vaesed linnud,“ mõtles Balavili endine mõisnik Allan Macpherson-Fletcher.
Täispikkuses loo leiate National Geographic Eesti mainumbrist.
